Jõõhopõn ja Kübärämuur
Ma kuuli raadiost, et koroona vasta pritsi tegemisega om üts hädä hädä otsa. Üte ei taha laskõ pritsi tetä, tõõsõ omma nigunii egäsugudsõ vaksiniirmise vasta. A ku kiäki tõõnõ om viirusõ vasta pritsi är saanu, sõs noidõ pääle oldas väega vihadsõ.
Ma naksi mõtlõma, et ku inemise taha-i laskõ hinnäst vaksiniiri, sõs avitas kõgõ parõmbalõ tollõ ärkiildmine. Inemine om jo sääne, et kõik as’a, mis omma är keeledü, läävä hinda.
A noidõ jaos, kiä pelgäse pritsinõkla, om parhilla pantu Jupiteri kaemisõs vana Vinne multiga. Kiä sõs mälehtä-i, kui jõõhopõn süsti peläs’. Terve külä avit’ jõõhobõst tohtri mano meelütä. Meil võissi kah nuu, kiä saava arvo, et mi hindä peräst om tuu suts tarvilik, kõvõmbat hellü tetä. Parhilla rüükvä kõvastõ õnnõ vaksiniirmise vastalidsõ.
Noist vannost multikist miildüse mullõ viil Potsataja, Gena ja näide sõbõr Kübärämuur. Hää om kaia, kuis umavaihõl tetäs vähä krutskit, a kiäki ei ütle roppuisi vai muido halvastõ. Naid multikit pidänü jo varrõmba näütämä nakkama, sõs olõs vana valitsus ka mõistnu lahkõmb olla.