Talv tulõ ja jääs

 
Ma kuuli raadiost, et lämmi süküs saa otsa ja nakkas pääle pikk pümme ja külm aig nigu väiku iäaig. Vähämbält järgmädse neli aastat määnestki sulla ei tulõ. Riigi rahaplaani tegemise man leüti, et kõik muu om tähtsä, a oppajidõ palk om vaia iäkappi panda ja är külmädä. Kõgõpäält panti põllumehe paika ja jäeti toetusrahast ilma. Nüüd oppajidõ pääväs kingiti oppajilõ tiidmine, et olõti jo rahha saanu külh, avitas.

Mis tuu rahaga sõs tetäs, mis kokko hoiõtas? Jo vast jäl määne rahvaküsümine. Ja midä noidõ küsümiisi vastussidõga pääle naatas? Kuimuudu mi elo tuust parõmbas lätt, ku mi tiiämi, et vihadsõ noorõ mehe omma mehe ja naasõ abielo puult. A esi olõ-i pall’o näist ammõtligult naist võtnu ja eläse niisama patuello. Mu meelest küsü, midä tahat, vastussõ omma ette tiidä. Ega eräkunna toetaja tugõ uma partei mõttit. Ku ülepää om mõtõt küssü, sõs õnnõ noidõ käest, kiä üttegi eräkunda toeta ei.

Nii tulõgi pikk aastidõpikkunõ talv ja külm või viimätsegi oppaja kuulõst är võtta.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit