Oppaja minku siinde!

Ma kuuli raadiost, et kuulõ tahetas haiguisi hirmuh är kinni panda ja sääne ammõt nigu «kuulmeistri» kaos aolukku. Õnnõ kõgõ väikumba kooli, koh om mõni oppaja ja mõnitõist last, saava süküskuust harilikku koolitüüd alosta. Ülejäänüisi suuri kuulõ latsõ jääse kodo.

No sõs võissi ollaki haridusministri puult koolitüü ütitselt kõrraldõt. Näütüses võissi tetä vahtsõ telekuuli. Latsõ pandva hummogu teleka käümä ja kaesõ säält saatõkavva nigu tunniplaani. Ku lats opis edimädseh klassih, sõs kaes telekast lugõmisõ oppust ja kirätehnikat. Ku lats opis ütsändäh klassih, kaes Tammsaarõ filme vai Brežnevi kõnnõ salvõstust. Kõik kirätüü käü puutrih, egas käsilde inämp kiäki ei kirota. Nigu rihäpulkõ ja puuluitsit mõista-i inämp kiäki esi tetä, omma ka mõnõ ütsigu inemise, kiä pleiätsiga kirota mõistva.

Telekah om egä tunni jaos uma oppaja, nii om terve Eesti pääle vaia õnnõ mõnikümmend oppajat. Piä-i jo egä kuulmeistri esi umaette digitunnõ vällä mõtlõma, ku olõmi e-riik ja meil om e-kuul. Ülejäänü oppaja võiva är mõtsa siinde minnä. Säält ei saa muud nakkust ku õnnõ puugi käest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit