Rahvaperäne arstminõ

Ma kuuli raadiost, et rahvaperäne ravitsõminõ om iks kõgõ parõmb ka katõkümne edimädsel saandil. Näütüses lambavilladsõ suka ja hanirasvaga määrmine. Ma tiiä-i, mille sõs noidõ rohopuutõ kinnipandmisõ ümbre nii pall’o larmi om. Ega sääl müvvä-i hanirasva. Ja suka piät iks vanaimä esi kudama.

Mul tull’ viil üts vana ravitsõmisõ viis miilde. Mälehtä-i õnnõ, mille jaos tuu hää oll’. Vast tsiakatsku vasta. Et panõmi tsia tsimenditünnü ja nakkami punnimulgust süütmä. Nüüd pandas kõik kavvõl puhkaman käünü inemise paaris nädälis tõisi iist tsimenditünnü.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit