Ilm om hukah

Ma kuuli raadiost, et ma olõki ei hää inemine. Ma olõ uma edimädse tiidmise elo kotsilõ saanu Vinne aol. Mitte õkva verevist parteikongresse paprist, a päämidselt kotost ja koolist, koh kõnõldi ka peris õigõt juttu. Tuust aost om miilde jäänü ütlemine, et egä inemine piät elo joosul ehitämä maja, kasvatama latsõ ja istutama puu.

Ku nüüd elo pääle perrä kaia, sõs majja ma ehitänü ei olõ, latsi olõ mito kasvatanu, a puiõga om külh häste. Keväjide kävemi koolist klassiga iks mõtsa istutamah. Noid puid ma inämp üles ei levvässi. A viimäte istutimi tandsurühmäga 2004. aastal inne suvist pito uma mõtsalangi. Sõs hõigati vällä, et istutami miljon puud. Tuud lanki ma tiiä. Ku säält müüdä sõitma trehvä, sõs om hää tunnõ kaia, kuis kuusõ omma latvapite jo taivahe nõsõnu.

Nii ma mõtligi siiämaani, et olõ tuu mõtsa istutamisõga maailmalõ hääd tennü. A tulõ vällä, et ma olõki ei mõtsa istutanu. Ma olõ puupõldu istutanu. Egä tõõnõ inemine kõnõlõs telekah ja raadioh, et ma olõ mõtsa asõmõl puupõldu istutanu. «Puupõld» om täämpä hullõmp sõimusõna ku lakõsraot lank. Jo ma sõs üts kur’ategijä olõ. Häste om õnnõ tuu, et säändsit musugutsit ullõ om Eestimaal rohkõmp ku üts.

A või-olla om puupõldõ vaia istuta näütüses kopridõ jaos. Ma kuuli raadiost, et Põlva liinah om ümbre järve kah lakõragomist tettü. Põlva vapielläi kobras võtt järest järve viirt pite kõivõ maaha. Jo nuu kopra olõ-i viimätsel aol uudissit kullõlnu ja ei tiiäki, et lakõsragominõ olõ-i inämp mõislik mõtsa majandamisõ viis. Ilm om hukah ja mõistaki-i inämp kuikimuudu ellä.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit