Hallaüü riigi rahakotih

Ma kuuli raadiost, et meil om majandus kiimä lännü. Tuud piät nüüd jahutama nakkama ja tuu tähendäs, et pinssi niipia ei nõstõta. Vai nigu ministri viisakalõ ütel’, et nõstõtas kimmähe, õnnõ tiiä-i, kuna. Tuu jutu pääle tulli mullõ miilde Kosmosõmuti. Üts mutt küsse tõõsõ käest, kuna tuu viimäte keppi sai. Tõõne tiidse täpsele, et puulpäävä. Õnnõ es mälehtä, määndsel aastal.

Ku raha otsah, sõs jääse kõik ehitüse kah saisma. Õnnõs jääs tuu korgõ piirimüürü tegemine kah nüüd poolõlõ. A tuu müürü võissi tahtõ ehitä hoobis Omniva. Ku nä tahtva kõik mi kandi aolehe ütte kotussõhe pakiautumaati panda, sõs noist pakiautumaadi sainust saassi väega kimmä müürü. Las Omniva jaga uma müürü piki piiri lakja, sõs om mito kärbläst ütte lüümisega. Inemise, kiä käävä sinnä aolehti otsma, omma ütele poole nigu piirivalvja ja hoitva Vinnemaal kah silmä pääl.

Võrokõsõ sünnüse häste piiri valvma. Mi inemiisil omma keele suuh, mõistva nii vinne ku eesti kiilt. A periselt saami mi õnnõ puhta võro keelega kah toimõ. Pääministri esi ütel’, et midä rohkõmb kiili, tuud parõmb. Tennä vahtsõt valitsust taivani, et edespite võimi võro kiilt priilt pruuki. Kiäki saa-i inämb hambit külge aia. Vai üteldä, et saa-i arvo, mis mi kõnõlõmi. Ku saa-i arvo, sõs võtku hindäle tõlgi mano. A ku riigil raha otsah, sõs jõvva-i vast egäle ministrile tõlki kah tüühü võtta. Hallõ külh, ku riigi rahakotih om keväjäne hall man käünü.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit