Vahtsõnõ kõnõpruuk

Ma kuuli raadiost, et otsitas sõnno, mis omma kõgõ ilosamba eestikiilse uma sõna. Kiä viil olõ-i umma sõnna saatnu, sõs tekke kipõstõ. Mi saavat pia kaabuga kultuuriministri, kiä kiild kõik hää ja ilosa sõna är.

Edespite tohet ütstõist õnnõ sõimada vai muido halvastõ üteldä. Kiä om väega viisakas ja tihka-i krõpõmbit sõnno vällä üteldä, või eufemisme pruuki. Ku ti mõtlõt, et ma tiiäki-i, miä tuu sõna tähendäs, sõs tiiä külh. Niimuudu saat sõimada ümbre nuka. Ku mõnõlõ inemisele tahassi üteldä, et tuu om tsiga, sõs ütlet hoobis, et tä om rõngah hannaga elläi, kinkal om kõgõ maa külmänü ja kärss kärnäh. A millegiperäst ei olõ nuu mehe rahul, ku näile hindäle halvastõ üteldäs. Kas sõs piät peris vakka olõma?

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit