«Ümber ahju paremale»
Võrumaagia
Geidi Raud
224 lk, Tänapäev 2020

Ravva Geidi raamat kõnõlõs ilokirändüse võtmõn siin kandin sündünüist asjust, naisi- ja tiidjämehest Vaimu Heinost, kiä om uma külä viimäne võro keele mõistja.

Taa Võromaa külä, kon kõik nakas juhtuma, om Saarõmaast 441 km kavvõl. Heino elon käävä joobõrdaminõ ja võluvägi käsikäen; varramba ka mitmõ naasõ. Timä mano tulõva api saama ummiga puntrahe lännü noorõ inemise liinast. Tulõva, ajava juttu ja nigu võluväel saava umilõ hätile api vana mehega kõnõlõmisõst. A vaihõpääl eläs Heino hariligu külämehe ello: istus trepi pääl, juu naabrimehega nii, et maa must, ja aja asju Järvevanaga. Heino seen omma kokko saanu piibli pühädüs (Henoch) ja maapäälne labasus (uno-Heino). Autor om loonu maailma, kon müstiline Võromaa, muinasjutt ja peris harilik elo käävä käsikäen.

Joba päälkirän om olõman märgoannõ Tilleoro jutussõlõ ja sääntsiid paiklikkõ juhtumiisi, siist-säält kuultuid tarkuisi, eloviit vai ütlemiisi om raamatun tõisigi. Näütüses om juttu rotikuningast, tüüst puhatas tüüd teten, pilgutõdas silmä seto ja saarõ kultuurilõ.

Autoril om kimmäs sümpaatia lõunapoolitsidõ asju vasta, a peris ütes tä seo kandiga ei saa ja jääs tsipakõsõ kõrvaltkaejas, selle et vaihõpääl tä taht ka esi naarda mõnõ andsagu tõsõ Eesti ropuvõitu nättüse üle. Autor om terävä sõna ja hää ütlemisega – tuuperäst väega Ruitlasõ Olavi muudu, a muinasjutuilma ja periselo kokko segämine om Kivirähä Andrusõ stiil.

Vaimu Heino om külä ainomanõ võro keele kõnõlõja. Mitte kiäki tõnõ inämb võro kiilt ei kõnõlõ ja esiki timä vanõmba es kõnõlõ, a Heino oll’ võro keele är opnu külä päält. Heino kõnõlõs võro kiilt õnnõ sis, ku täl om tujo hää ehk sõs, ku täl om vaim kõrran. A ku midägi vaimu häir, sõs tä lätt eesti keele pääle üle. Sääne keeleolokõrd olõssi peri nigu kostki tulõvigumaalt. Autor esi om kimmä võro keelega ja tuuperäst tasos luuta, et sääne tulõvigumaa om viil iks küländ kavvõn.

Fastrõ Mariko

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit