Söögimeistri Värtoni Anti (37) vahet’ Urvastõ Nõiariigi koka ammõdi paprõtüü vasta, et jäässi aigu ka käsitüüsokulaadi tegemises.

«Mõtõ oll’ juba ammu umma loomingulist puult sokulaatõ tegemisega arõnda,» kõnõlõs Anti, kiä om ka tordimeistri. «A kunagi es olõ tuus aigu. Ku mu 12aastanõ poig Kevin ütel’, et sukka nigunii rehkendä ei saa, sa olõt kõik aig tüül, sis oll’ tuu viimäne tsilk karikan ja ma tulli sügüse Nõiariigist är.»

No om Anti Lõuna-Eesti hoolõkeskusõ toitlustusjuht – sääd söögikaardi kokku viie pansionaadi päält 700 inemise jaos, tege paprit ja kammandas tüüliisi. Tüüpäiv lõpõs kell viis õdagu ja kõik nädälivahetusõ omma kah vaba.

Anti tuu sokulaadikastikõsõ ja seletäs: «Edimält ma tei sokulaati ummi sõpru jaos ja kinkmises. 2015. aasta Kuldri kooli jõululaadas sai edimäst kõrda suurõmb laar tettüs ja säält tuu valla läts’.»

Sõbrapääväs tulli joba karbi kah manu, naisipääväs taheti naisipääväsuuvõga karbikõisi.

«Mu naanõ Jarnila tege sokulaatõlõ kabikõsõ ümbre, et olõs illus,» kõnõlõs Anti. «Tuu jaos sai ostõtus massin, millega saat egäsugumaisi vigurit paprõst vällä lõigada.»

Antil omma põra paluka- rüäkama-, mustika-, vabarna-, ja mustika-arooniasokulaat. Jõulus märke tä vällä ubina-kardõmonisokulaadi. Omma nii tummõ, piimä- , ku ka valgõ sokulaadi.

«Põra omma mul valmis röstidü joba rüähelbe miiga, a sokulaati ei olõ jõudnu viil tetä,» kahjatsõs miis.

Tälle hindäle miildüse kõgõ rohkõmb paloka-rüäkama- ja ubina-kardõmonisokulaat. Latsilõ miidüse rohkõmb valgõ sokulaadi, ütskõik mis sääl sis seen om.

Marja, mis sokulaadi sisse läävä, omma umast aiast kor’adu. «Eestin om üts firma, mis tege külmkuivatuid marju,» seletäs Anti. «Ku viit uma marja, sis tulõ odavamb, muidu om tuu pakikõnõ hirmsalõ kallis osta. Timahavva tahami maasikit kah laskõ kuivata.»

Sokulaatõ saa Anti kõrraga teta ütessä tükkü. «Suurõmbas ei tahaki taad tegemist aia, muidu kaos tuu käsilde tegemise rõõm är,» kõnõlõs tä. «Näütüses temperiirmine võtt hulga aigu. Nigu silm päält lätt, nii om asi vussin. Sokulaadimassi piät kuumutama 45–47 kraadini, mitte rohkõmb, sis ruttu maha jahutama 29 kraadini. Sis saat maiguainõ sisse panda, sokulaadi vormi valla ja külmä panda. Om muiduki sääne massin kah olõman, kon esi man ei piä vahtma, a sis ei olõ tuu mu meelest inämb käsitüü.»

«Mahhes taad sokulaati viil pitä ei saa, tuuga om pall’u paprõmajandust, a tsiht om kimmähe sinnäpoolõ,» ütles miis.

Värtoni Anti sokulaatõ saa osta Võrult ja Urvastõst. No om täl tettü ka uma firma. Tuul om ka Mol’uvihun uma lehekülg.

«Ku inemise helistäse ja küsüse, sis ma tii rohkõmb kõrraga kah, a ega mul suurt varru kotun ei olõ,» kõnõlõs Anti. «Tii nigu jõvva ja tuju om. Päälegi tii ma iks tortõ, nii magõhit ku soolatsit, kah edesi. Naisipääväs taheti esieränis pall’u sefiiritortõ.»

Antil om himu kõik aig midägi vahtsõt pruuvi. «No näütüses tei sukaati,» ütles tä. «A tulõ hirmsalõ kallis ja kiäki ei osta… No ku Uma Mekiga Brüsselin käve, võti üten, ja kaarahelbeküpsisse kah. Üts eestläne ostsõ küpsisit ja sis tsipa ao peräst olliva kõik eestläse, kes sääl tüütivä, mul leti iin ja kõik küpsisse ostõti är. Inemise ütlivä, et näile tull’ õkva kodu miilde. A prantslasõ ostsõva jäl sukaadi är. Ütski prantslanõ es osta küpsissit ja ütski eestläne es osta sukaati!»

Kuulmetsa Heli


Värtoni Anti tege sokulaati. Raudsepä Jarnila pilt


Anti naanõ Jarnila meisterdäs sokulaadile kinä karbikõsõ ümbre. Raudsepä Jarnila pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit