Põra om üle pikä ao sääne põnnõv aig, ku muud kah lukõ, kaia ja kullõlda om ku tuust koroonast. Keväjelt es tahaki enämb raadiod valla tetä, selle et pääle ilmateatõ, medä om targõmb aknõst uuri, ja tuu, mitu inemist, ja mis päätähtis, mitu protsenti mi hulgast jäl tõbitsõs om jäänü ja ku haigõ na parasjagu omma, muud es kuulõki. Õigõ külh, pellädä ja ette kaia haigusõ peräst tulõ, a ku tuud juttu hommugust õdaguni ega poolõ tunni takast lastas, sis või olla nii, et nuu, kiä pelgäse, pelgäse ülearu ja tegevä tuu peräst õkva lolluisi, a kel tuu kitet matsimõistus ammu umma tiid lännü, rändäse ringi ja pedävä pitu ja naarva viil tõisi hoitmist. Ja tuu hädä kah, et medä rohkõmb ütte ja tuudsamma kõnõldas, tuu rutõmb ta kõrvu vahelt märki maha jätmädä läbi lätt.

Nii et peris ikäv oll’ vahel. A no om tõnõ tubakas. Tuud, mea sääl pääliinan, riigi kõgõ targõmbõide mehi ja naisi siän tetäs, om umaette ooper. Tuuga ei mõista nigu üten märgutagi. Ja tõnõkõrd ei taha ummi kõrvu uskõ, määntseid sõnnu harit ja ilma nännü inemise tarvitasõ. Tuuperäst ütlä nigu vanast mu kaonu vanalell, et mis ma, rummal maainemine, üldä mõista.

A tuu söögivärgi üle saat jälle märguta ja targuta. Süümä peami mi kõik, ega päivi mitu kõrda, tuu jutt joba külmäs ei jätä. No mea arvada uudissõst, et om olõman sääne tõpratõug, kelle lihakilust võit 500 euri küüssü ja medä sääntse hinnaga ostõtas kah. Mis imeasi peat tuu olõma ja kohe om jälleki jäänü mi mõistus. Üts hää tutva ütel’ ildaaigu peris õigõdõ, et mõni om nii rikas, et ei tiiä enämb, medä henele sisse aia, ja säälsaman om nii pall’u inemiisi puulnällän.

Jutu tuust, et ei olõ hää ilusa karvaga mõtsaeläjeid puurin kasvata, et naide nahk sis turu pääle viiä, es paku ka vast vääga märgutamist, selle et pall’u meil siin naid kallid kasukõid ostõtas, päälegi ku õigõt talvõgi enämb ei olõ. Siski, ku kähripini nahk jälle muudu lännü, sis olõs nuid tegeläisi vähämb suvõl aian marju söömän ja sügüse ubinõid tsurkman. Ja ei olõ naile määnestki puuri vaija, na kasusõ puhmõ all esi! Jahimehe asi ollu ennegi sanitaarraiet tetä. A näet, ei taha kiäki enämb nelikümmend vai enämb aastaiga tagasi moodun ollu mütse ja kraesid.

Munajant läts’ õigõ imeligus ja võtt’ pääd süütmä! Ma saa arru, et egaüts või vaban riigin süvvä, mea targõmbas pedä. Kiä rohkõmb liha ja kardulit, kiä kerembäid süüke. Kelle kõtt piimä ei kanada, saa tuust esi arru ja juu medägi muud. Ja ku mõni om nõus võttunu, et süü ennegi taimõkraami, sis tekkü nii päälegi, ku taalõ miildüs. A et no om määnegi kamp pähä võttanu, et na kiildvä poodin sääntseide kannu munnõ müümise, kiä vällän värsken õhun esi haina kaksada ja sapitsa ei saa, sis tükis tuu asi mitme otsaga olõma. Kuis tuu elu sis edesi lätt ja kost võtva poodi nuu hää elu päält peri kannu muna? Konh nuid nii pall’u om? Vai saa munast kah luksuskaup, medä ega mats osta ei jovvaki muidu ku pühis? Nuu, kiä sääntse asja nii kimmäde üles omma võttanu, omma nii noorõ, et ei mäleta, määne oll’ mi elu kolmõkümne aasta iist, ku inemise poodin vai tõsõ jalust maha juuski, ku munaresti laost vällä tõugati. Ja ku viil nakat targutama, et vast omgi nii, nigu kõnõldas, et sääntse algatusõ omma tõnõkõrd võõralt maalt tellit, kost uma kaubaga siiä tahetas sisse murda, sis võit pää peris paistõtama nakada. Kõnõlamalda viil tuust, et nii nigu maas’kõil, ei olõ ka munõl sündümisest silti küllen, kost ta peri om. Ja jovvami jäl vällä rahani ja nuideni, kel küländ, aga kiä alasi enämb os tahtunu.

Ega peris rahajaht ka tulõmada ei jää, ku tuu pensioni tõsõ samba säädüs vasta võedas. Jo sis, ku tuust ammu ennegi juttu oll’, tükke viisakalt rõivõil noorõ poisi hennest tükk maad vanõmbõilõ liinan suurin poodõn naarutsõ näoga ligi ja tahtsõ teedä, kohe provva vai härrä uma raha pand… Arvada, et põra säädvä ka kassi ja rebäse jo tagajalgu kimmäde vasta maad, et õigõl aol platsi karada ja Buratino käest kuldraha hää jutuga henele saija, enne ku mõni tõnõ peenembält üldä teenusõpakja jaolõ saa.

Märgutamist ja targutamist om, olõ ennegi esi virk kõgõst jaku saama!

Nõlvaku Kaie

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit