Kildakõisi Eestimaa reisist, miä suurõlt jaol massulda bussõga ette sai võetus. Plaan oll’ jõuda Narva vällä ja niimuudu läts’ kah. Kuigi mitte peris massulda bussõga.
Jaanipäiv om õkva läbi saanu ja kiäki nigunii suurt tüüd ei tii ja midägi ei taha. Otsustami naabrimehega varasta paar tüüpäivä ja ütenkuun latsiga väiku reisi ette võtta. Massulda bussõga, järveviirt pite Kärgulast Narva.
***
Ei olõ mi väega suurõ plaanja. Paar kõrda hinnäst kokko võtta ja midägi paprõ pääle saia paistus küländ suur vaiv. Tegünes mõtõ osa maad laivaga sõita. A laivamehe omma kinni vai om määnegi muu hädä. Tulõmi tagasi bussõ mano.
***
Hummogu kell 6.35 astumi Kärgula küläst bussi pääle. Meid om kuus, kats suurt, neli last ja hulga kompsõ. Edimäne sõit Võrolõ lätt ilosahe plaani perrä. Võro liinan om puul tunni aigu, teemi tuu parras bussijaaman. Ja et mi määnestki õkvaminekit ei kannata, otsustami, et edesi lätt sõit hoobis Verska sanatooriumi poolõ. Sinnä lättki poolõ tunni peräst tühi massulda buss.
***
Verska buss sõit tunn aigu niimuudu, et pääl olõmi mi kuvvõkõistõ. Bussijuhi jutu perrä om suvõl tihtsäle nii, et sõitjit ei tulõki. Siski: inne Verska liina tulõ Reha bussipiätüsest pääle üts miis. Nimmami tedä tan ja edespite Reha mehes. Reha miis lätt Verskan maaha.
***
Verska sanatooriumin saami hinnäst sisse osta hummogusöögisaali. Ku kõtt hääd-parõmbat täüs, om aig vii viirde minnä. Sääl sünnüs edimäne ja kõgõ tähtsämb tähelepanõk suvitsõ latsiga reismise kotsilõ: ku om hää ilm ja liiv rannan, võiva latsõ tuu liiva seen tunnõ viisi kiusamalda mängi. Mi mängutunni lõpõtas lõunanõ Räpinä buss. Om aig paar tunni Räpinä bussijaaman lõunat süvvä ja täpsempi plaanõ tetä.
***
Et mi Tarto liina kuigi minnä ei taha, tulõ kuigimuudu Imäjõõst üle saia. Olõmi kostki kuuldnu, et Kavastun sõit praam üle jõõ. Jäämi tuu pääle luutma ja tulõmi Parveotsa bussipiätüste. Üts hädä viil: Kavastust ei saa samal pääväl inämb bussiga edesi Koosalõ, kost sis sõita bussiga edesi Varnja lähküle Kasepää küllä, kon edimäne kokkokõnõld üümaja meid uut. A mi hädä saava esihindäst kõrda: Kavastun sõit tõtõstõ praam üle Imäjõõ ja Mol’ovihu kaudu om üts miis nõun meid autoga Koosalõ viimä. Nii jõvvami plaani perrä üümajalõ kiränik Afanasjevi mano, kiä esi kah poolõ üü päält kodo jõud.
***
Tõõsõ päävä hummok kisk meid jälki bussi pääle. Kasepäält Kallastõlõ ja säält õkva edesi Mustveele, om mi plaan. A jumalal omma tõõsõ plaani. Tulõ vällä, et edesibuss lätt viil vasta õdagut. Piämi terve pikä päävä Kallastõn vahtma. Mis muud ku randa! Tsipa tibutas vihma ja matal Peipsi lainõtas. Latsilõ tulõ kodoikäv pääle, nä kirotasõ kivvega rannaliiva pääle kodokülä nime.
Lövvämi Kallastelt üte kalakohvigu, miä vihma iist varjo pakk. Vinütämi sääl ja väiku tornimatka pääl bussiaoni är.
***
Mustveel saa selges, et edesi massulda bussiga ei saa. Vai arvada saanu külh, a sis võtnu Narva jõudminõ hulga aigu. Meil om õdagus kokko kõnõld üümaja Narva viihoitja kaldõ pääl, naabrimehe kavvõ sugulasõ Ženja man. Istumi bussi, miä sildi perrä Võrolt sõitma oll’ naanu, ja mõtlõmi, et hää iks om tsiiruga sõita ja õkvasõit olnu ikäv. Paari tunni peräst olõmigi Narvan.
***
72aastanõ Ženja om meil uma väiku Fordiga vastan. Mahumi sinnä säitsmekeisi ja suuri kottõga ilostõ är. Suvilarajoonin kamandas Ženja hindä naasõ, kedä Babuškas kuts, lauda katma. Istumi ja jutustami. Ei, Ženja ei kurda. Om seene- ja mar’akorjaja, vanast oll’ kalamiis. Sõitsõ iks paadiga, a no om paat maha müüdü. Ehitäs, kuigi tervüs ei olõ inämb tuu.
***
Latsi jaos om kõgõ suurõmbas läbielämises väläkemmerg, midä ei valva mitte vasigu-, a õhvakõsõsuurunõ pini. Tuu om kemmergu aknõ purus presnü ja tsuskas vahepääl pää kemmerguhe, nii et puul ruumi tuud pääd täüs saa. Pini om kuri, esieränis latsi pääle.
***
Tagasi sõidami Narvast rongiga. Tüüas’a tulõva pääle ja ei lasõ inämb mustlasõello ellä. Võinu jo kirota ka tuust, kuis meil üten olnu karmoška tagasitii pääl är kaos ja politsei ja rongifirma tuud otsva, a leheruum saa otsa.
Rahmani Jan
Kallaste rannan om latsil kodoikäv pääl ja nä kirotasõ liiva pääle kivvega uma kodokülä nime. Epleri Raini pilt