Märdikuu om rikas ummi tähtpäivi poolõst ja latsiaid om kõgõ olnu kotus, koh peetäs rahvakallendri päivi, mis toova vällä uma kodokandi põlist kiilt, kultuuri ja kombit.

Süküs om kõgõ pümmemb aig, a tuust huulmada sai märdikuust Sõlõkõsõ latsiaiah peris rahvalik kuu ja tegemiisi jakku nii latsilõ ku vanõmbilõ.

Märdikuu tegemiisi man saa ei üle ega ümbre märdi- ja katripääväst. Nigu joba kombõs om saanu, käve märdi ja katri tõisih rühmih küläh.

Esierälidselt teküs oll’ võro keele nätäl. Rühmä kutsiva küllä vanaimä ja vanaesä, kõnõldi vana ao jutussit, loeti võrokeelitsit juttõ ja laulti laulõ. Mõnõh rühmäh oll’ üles säet õkvalt nigu muusõum, koh sai mängi vanaaoliidsi asjoga.

Kõik seo oll’ alostusõs vana ao nädälile. Edimält tetti vallalõ ilmadu uhkõ vanaaoliidsi asjo näütüs. Latsõ ja vanõmba saiva asjo kaia, imehtellä ja kumpi.

Teküs oll’ päiv, ku latsõ ja tüütäjä panni sälgä rahvaligu rõiva ja latsiaia päivä alostõdi ütitselt saalih perimüshummokuga, mille iistvidäjä oll’ tädi Malle.

Nädälihe mahtu ka perimüsõdak, mis oll’ täüs põnõvit tüütarri: sai kütsä kakku, tetä käsitüüd, oppi võro kiilt läbi lustiliidsi ja põnõvidõ mängõ, laulda perimüslaulõ ja tandsi perimüstandsõ.

Märdikuu tegemise omma jäänü sälä taadõ, a joba om tulõman teküs joulukuu.

Pidäge tuud meelen, et päkädsi joba toimõndasõ, nii et jäämi lummõ uutma ja talvõpühist häädmiilt tundma.

Kirsi Eve, Lepindi Ülle
Võro latsiaid Sõlõkõnõ


Perimüshummok timahava märdikuul Võrol Sõlõkõsõ latsiaian. Pilt eräkogost

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit