Piimäkuu edimäne pühäpäiv Vahtsõliina kihlkunnan Loosin Humalistõ talon. Kokko om tulnu katskümmend mandoliini mängmise huvilist. Peris alostajilõ oppas rahvamuusik ja «untsakas» Põlderi Jaanus tuud, mis pill om mandoliin, kuis tedä käen hoita ja kuis mõni lihtsämb lugu pilli seest vällä meelütä.

Kolmõ aasta iist valisi Mägi pere umas kodos Humalistõ talo Loosi külä lähkül. Tulti är Tal’nast. Pernaasõl Siiril om juuri Võromaal, a ega nä inne suurt taast kandist es tiiä. Periselt siiä elämä meelüt’ Mägi perre vaiknõ kotus luudusõ seen. Ja aoga kasunu suuv maalõ elämä tulla.

Opja kutsutas tarrõ ja säetäs tsõõri istma. Kesk tarrõ om unik pillikottõ, kon seen esi suurusõga mandoliini. Oppaja Jaanus kõnõlõs, mis pilliga om tego. Tulõ vällä, et mandoliini keele pandas sammamuudu timmi nigu viioli uma. Ja et mandoliini võiva takast olla kumõra vai sirgõ. Ja ku mandoliini Ameerikalõ jõudsõva, naati sääl tegemä kõvõmba helüga pille, et nä bandžo helü seest vällä kostnu. Noidõ mandoliine nimi om bandžo-killer.

Ärelämises tege peremiis Priit arvutiga tüüd. Tä tüütäs üten Soomõ pangan IT-arõndusõ pääl. «Omma mõnõ päävä, ku käü Tal’nan, Riian vai Helsingin, a inämbüse asju saa kotost är tetä,» seletäs Mägi Priit.

Kontrolli majan!

Mägi Siiri ja Priit uma kodotrepi pääl. Pini kaes kah sälä takast. Rahmani Jani pilt.

Pilli omma viil kotin, ku ussõ vahelt pist pää sisse rahvakultuuri as’atundja Pau Maie. Kontrolli omma tulnu, käü kahhin läbi osaliidsi päie. Nii omgi: projekti rahastaja kaes üle, kas kõik om iks nii, nigu vällä lubatu. Paistus, et om.

Humalistõ talun om varrampa tettü paar kontsõrti. 18. piimäkuul tulõ järgmäne: üles astus akordionimängjä Bartosiki Tuulikki. Pererahvas märgotas, et päält kultuuriprogrammi om tähtsä, et midägi vahtsõt oppi saanu. Tuuperäst om ette võet ka täämbäne mandoliini opitarõ. Edesi plaanitas oppi ka muid mõistmiisi, miä vanõmbit tiidmiisi avitasõ elon hoita.

Pilli võetas kottõ seest vällä. Paarikümne pilli timmisäädmine ei võtaki tiid mis aigu, ku opnu miis häie riistuga tuud tege. Egäüts tinistäs veidükese. Larm lätt suurõs.

Loosi seldsimajan oll’ ildaaigu mõttõtalos. Sääl käüti vällä hulk häid mõttit, midä tetä, et tan kandin inemiisil rohkõmb ütitsit tegemiisi olnu. Plaani omma suurõ: tahetas tetä külähäll, naada mängmä koroonat, plaanitas ütist hindäliigutamist.

Edimäne lugu om tähistü lugu. Tuu, minka inglüse keelen tähti opitas. Luu opmisõ man säetäs paika, määndse sõrmõga määndse vahe kinni vaotama piät. Opja omma taipsa, ütenkuun mängmine tulõ joba vällä külh.

Kinoõdagu tulõva tagasi

No mängitäs joba «Savikua vinläse» luku. Alostusõn aigladsõmbalt, a pia lätt lugu kipõmbas. Paistus, et opja võtva oppust häste vasta. Oppaja kõnõlõs vahelõ mõnõ nal’a ja seletäs, et egäsugutsit nippe saat internetist nätä. Ka peris alostaja saava säält oppi.

Seost iispääväst naati Loosin kinno näütämä. Nii, nigu vanastõ, om kinopääväs iispäävä õdak. Tettü om ka mälomängu, küläpäivi. Toimõndõdas rahvamajan. «Tomsoni Viive om aastit Loosi kandi kultuuriello vidänü, proovimi tälle abis olla, anda uma osa,» võtt Mägi Siiri kokko seo kandi perämädse ao kultuurielo heränemise.

Mandoliinioppusõ perämäne lugu om Ukrainast peri «Kolomeika». Nakkas joba minemä. Juhendaja julgustas rahvast: tekke mandoliiniorkestri är! Päämine ollõv tahtminõ ja julgus pääle naada. Näüs noh, kas tan, Humalistõ talon, külvet seeme ka villä kandma nakkas.

Eesti Vabariigi sünnüpääväs säetäs kokko raamatut Loosi kandi talomaiust ja inemiisist. Kor’atas paikkunna pilte ja juttõ. Kel om midägi kõnõlda-saata, andku julgõlõ Mägi Siirile teedä: tel 5648 0151 vai siiri@mons.ee.

Mandoliinioppusõlõ and’ tukõ Eesti rahvatandsu ja rahvamuusiga seldsi (ERRS) mentorprogramm, oppus oll mõtõld rahvamuusikilõ üle maakunna.

Rahmani Jan


Mandoliiniopmisõl om huug seen. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit