Seo lugu oll’ vana raha aigu. Eeder ja hansa olliva sis väegä tähtsä roho. Eederit juudi egäsugutsidõ haiguisi vasta – eeder pidi «otsma» haigõ kotussõ üles. Eederikaupmehe tõiva tedä Lätist ja Vennemaalt. Müüdi hõlma alt hinnaga 25 ruublit potska iist.

Mu imä trehväs’ alõvih poodih kokko Järve Ellaga. Sääl oll’ ka nal’amiis-viinanõna Juss.

Juss kutsõ naasõ kõrvalõ, näüdäs’ näile eederipotskat. Naasõ muidogi küssevä: «Kost sait?» «Ostkõ mullõ paar pudõlit õlt, sis kuulõti!» muias’ miis.

Naasõ ostsõva õllõ är. Juss nakas’ tähtsält kõnõlõma: «Punanõ Rist alost’ häätegevüst Tsiberi vangidõlõ. Nigu tiidä, sääl om talvõl väega külm. Tuuperäst kor’atas inemiisi käest kokko luntõ (kõrvuga karvamüts). Õga lundi iist saati potska eederit. Näeti, mul om kah lundi asõmõl suusamüts pääh. Ütte asja pedäge meeleh, et ti kellelegi ei kõssa: eederit om vähä, võiti ilma jäiä!»

Naasõ sõitsõva bussiga kodo. Järve Ella kor’as’ kokko neli lunti – kadonu mehe ja poja ummi – ja pandsõ pad’apüüri sisse.

Järgmidse hummogu sõit’ Järve Ella bussiga alevilõ ja läts’ apteeki. Sääl nakas’ tä luntõ leti pääle pandma. «Mul om näid neli tükkü. Pallõsi neli potskat eederit.»

«Ullis olõt lännü vai? Korista uma haisva kraam ja kasi vällä!» rüüke apteekri.

Ildampa saiva naasõ kokko. Järve Ella kõnõl’ imäle uma äpärdünü eederiostmisõ är ja küsse: «Kas sa kah kävet eederit otsmah?» «Mul es olõ lissnasi luntõ,» ütel’ imä naaru kinni pidädeh.

Oleski Villem
Võro liin


Koha Priidu tsehkendüs

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit