Minevä nätäl sai Võromaa kutsõhariduskeskusõn joba tõist kõrda kokko 15 huvilist, kiä tegevä hindäle lõõtspilli. Kursus om ütessä kuud pikk ja hulga tüüd tulõ osaliidsil tetä uman koton. Kõrra kuun saias kolmõs pääväs kokko ja oppaja Tartese Heino ja Pumbo Taavi näütäse ette, midä tetä tulõ.
«Aasta alostusõn, ku mi kõrraldimi lõõtspilli mängmise kursusõ, tull’ sinnä ka noid, kel pilli ei olõ. Säält saimiki mõttõ tetä üts pilli tegemise kursus,» seletäs projekti vidäjä Teppo Priidu. Mõtõ sai projektis ja ku kursus vällä kuulutõdi, oll’ huviliidsi inämb, ku kõrraga võtta sai.
«Kokkutulnuid om viistõist, a tahtjit oll’ üle katõkümne. Mi saimi projektilõ raha Leaderi projektist, seo aasta saimi võtta viistõist inemist. Tulõva aasta rehekuun alostas tõnõ kursus ja sinnä saami ka 15 inemist võtta,» trüüst Teppo Priidu noid, kiä seokõrd pilli tegemä es päse.
Kursusõl tetäs hindäle Teppo tüüpi lõõtspill algusõst lõpuni valmis. Osaliidsi om tulnu esi paigust: Võro, Põlva, Tarto ja Valga maakunnast, kavvõmba osalidsõ esiki Harjumaalt ja Pärnust.
«Mi plaan om pruuvi koolita säändsit mehi-naisi, kes ka edespite pille tegevä, mitte õnnõ hindäle,» kõnõlõs Teppo Priidu.
Võinu viil kavvõmb oppi
Üts kursusõlõ tulnu om Raistõ kandi pillimiis Leisi Taivo. Tä seletäs, et kursus om kodo lähkül ja tä tahtsõ täpsembäle teedä, määndsist jupõst pill kuun sais. Inne om pillimiis kül pilli puhastanu, a ehitänü ei olõ.
Seo kursusõ man om küländ hulga kodotüüd. Leisi Taivo seletäs, et tä tege koton ka pilli tegemise tüüriistu. Sis vast tege kunagi viil mõnõ pilli.
Oppaja omma kursusõl hää as’atundja, kitt Leisi Taivo. A timä meelest võinu kursus viil pikemb olla. «Vanastõ Teppo Augusti man opsõ opipoiss kolm aastakka, nüüt tetäs kursus vähemb ku aastaga,» tiid Leisi Taivo. A muidoki tulõ rehkendä tuuga, et täämbädsel aol omma ka tüüriista parõmba, nii saagi kipõmbalõ pilli valmis.
Pill ei olõ otav lõbu
Kuigi pillimeistrit om ütsjago mano tulnu, ei olõ pilli ostminõ otav. Teppo Priidu tiid kõnõlda, et Teppo tüüpi vahtsõnõ lõõtspill mass 3500–4500 eurot.
Ka seo kursus ei olõ osaliidsilõ rahalda: egä osalinõ piät masma 1100 eurot, miä kulus matõrjali pääle. Projektirahaga mastas oppajilõ palk ja ruumi renti.
«Lõõtspill es olõ otav ka vanastõ. Teppo Augusti pill massõ 80 ruublit. Tuu oll’ nelä hariligu hobõsõ vai üte kõrraligu traavli hind,» kõnõlõs Teppo Priidu.
Rahmani Jan
Oppaja Tartese Heino oppas huviliidsilõ Teppo-tüüpi lõõdsapilli tegemist. Rahmani Jani pilt