Tarto maailmaülikooli sari «Tiidüsjutt» pakk huviliidsilõ kullõmisõs hulga loengit tiidüsest. Kõnõldas nii Lõunõ-Eesti rahvist, psühholoogiast ku koroonaviirusõst.

Eesti keele aoluu ja murdidõ profesri Pajusalu Karl. Tennuse Andrese (Tarto ülikuul) pilt

«Tiidüsjutt om lõunõeestikeeline (tarto, mulgi, võro, seto) populaartiidüslik loengusari, mink edimädse loengu omma no huviliidsilõ kullõldava. Sarja tetäs «Euruupa kultuuripääliin Tarto 2024» põhiprogrammin olõva Tarto maailmaülikooli projekti tegemiisi hulgan, midä vidä Tarto ülikooli eetigakeskus.

«Neo loengu avitasõ otsi ja luvva kontaktõ Lõunõ-Eesti piirkunnan ja tutvusta kogokundõlõ tiidüstöie tulõmuisi,» seletäs eetigakeskusõ projektijuht Laanõ Triinu. «Niimuudu avitas Tarto ülikuul üten naidõ kiili püsümise man.»

Edimädse loengu tarto keelest ja tarto keelen pidi eesti keele aoluu ja murdidõ profesri Pajusalu Karl. Tõõsõn loengun kõnõlõs lõunõeesti keele ja kultuuri lektri Jüvä Sullõv võro keelen lõunõeesti keelist ja rahvist. Kolmandan loengun tege Villändi kultuuriakadeemiä projektikoordinaatri Külvi Marit tarto keelen juttu Lõunõ-Eesti vanõmbast sünnüperimüsest.

«Kokkoleppe loengu pidämises omma tettü viil mitmõ tiidläsega, nii om uuta loengit psühholoogiast, koroonaviirusõst, farmaatsiast, atmosfäärifüüsikast ja eetikast,» seletäs Laanõ Triinu.

20–30 minotit pikä loengu omma kullõmisõs välän internetilehe helüait.ee/tiidusjutt/ pääl.

UL

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit