Määntse õhinaga lätsimi umbõs 40 aastat tagasi Tsolko latsilõ mõtõldut filmi kaema. Poig es olõ viil koolilats ja edimäne kõrd kinno minnä!

Rahvamaja saalin oll’ valgõ kinolina lae alt alla lastu, aknidõ ette paksu aknõrõiva tõmmatu ja tooli istmises valmis pantu. Saal lasti pimmes ja film naas’ pääle. Oll’ kuulda projektoridõ surinat ja valgusvihkõ tandsõ üle päie.

A pia näi, et poiga midägi sekä. Timä silmä olli nigu naglutõdu sälä taadõ. Kuis valgusvihust saa sääne suur pilt lina pääle? Mis sääl surisõs?

Rahvamaja lava takast sainast paistu mitu nelä nukaga mulku ja säält tuu segäjä tull’. «Ma taha väega tiidä, mis sääl takan om.»
Saina takan oll’ üts tsill’okõnõ kinomiihi ruum. Sinnä sai väläst treppi pite minnen. Lats es jätä minno rahulõ ja tassakõistõ lätsimi treppi pite üles. Ollimi ju sissetungja võõrahe pühähte tüüruumi. Pelksi, et meid kupatõdas õkva vällä.

Suurõ projektori ratta kävevä viil surinaga ümbre ja kino filmilint juusksõ. Ruumin oll’ kats nuurt miist. Kõnõli uma murrõ är, et film jäi kaemalda, selle et segäjä võtsõ kõik tähelepanu hindäle.

Mehe naariva häätahtlikult tuu pääle. Kuna filmikaeminõ oll’ läbi, sis seletivä luu vallalõ. Aigu näil oll’, selle et viimäst filmirulli viil keriti algusõhe tagasi. Tuu kassett panti tühjä tsõõrikuhe metallist kasti. Põrmandu pääl oll’ noid kastõ hulga, määntsegi õnnõ näile miihile tiidä olõva teedüssega. Seletivä, et ku filmirull (ketas) tühäs näüdätäs, keritäs õkva algusõhe tagasi ja pandas kasti. Nii kõrrast kõik filmirulli kastõst. Näüdätäs, algusõhe tagasi ja kasti. Järekõrd ei tohe sassi minnä, selle et tõsõn kotusõn, kohe edesi mintäs, om ju vaia jälki otsast pääle näüdädä.

Mehe as’alikult seleti, kuis määnestki ossa nimmati. Mullõ es jää miilde, kuis jublaka, nublaka tollõ juraka mano kävevä. A poiss paistu asja väega tõsitsõlõ võtvat.

Mehe arvssi, et poisist saa näile tüü jakkaja.

Võrol kerikukoolin oll’ filmiklubi ja opilasõ kävevä Avangardi kinon õkva näile otsituid filme kaeman ja arotaman. Poisilõ sai ostõtus diapositiivõ projektor ja hulga diapositiivõ. Prõlla saisva nuu kapin.

Filmimiist täst es saa. Filmipisiläne naas’ siski külge. Üts timä aoviidüs om senini pildistämine. Kavva aigu jannas’ filmirullõga. Esi pildist’, esi ilmut’. Oppajas Pakler. Nüüd om digi, digi… ja satu pilte arhiivin. A seo maailm om kah väega põnevat täüs.

Orassoni Rael-Adiina


Reimanni Hildegardi tsehkendüs

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit