Rahman tahtsõ mu käest Uma Lehe 500. numbrilõ ruitlasõluku, a mullõ tull’ tuu pääle millegiperäst miilde vulkaanieitäjide uudis. Et ku Kanaarõ pääl vulkaan ildaaigu suu vallalõ tekk’, sõs tull’ sääl õkvalt vällä ports inemiisi, kiä leüdsevä, et määnestki vulkaani ega purskamist es olõ. Et kõik oll’ valitsusõ vandõnõu, miä pruuv inemiisi tähelepandmist tähtsist as’ust kavvõmbalõ juhti. Niisama või leüdä siistsamast Eestist pordsu inemiisi, kiä ütlese, et Rahmanit ja Umma Lehte ei olõ olõman. Kuis ma saa esi kah kimmäs olla, ku ma ei olõ tääbä hummogu Rahmanit ega Umma Lehte nännü?

Määnestki mõtõt, minkast kirota, pään ei olõ ja ma mõtlõ, et ku ma ei kirotagi. Levvä hoobis hindäle pordsu inemiisi, kiä uskva, et ma kiroti luu, ja sõs, kuigi ma es kirota, om lugu olõman. Ja ku Jan ütles, et tä ei olõ luku saanu, ja ülejäänü ütlese, et tä om, om Jan luu-eitäjä. Ku tä väega ullistõ eitämä nakkas, tõmmatas pikki käüsidega hamõ sälgä ja aidaa, ullimajan om eitäjile tarõ. As’a ei pruugi täämbädsen reaalsusõn sukugi niimuudu olla, ku nä omma.

Ku harilik arvutiprotsessor või egäl aohetkel olla õnnõ üten saisun, sõs kvantprotsessor om egäl aohetkel kõrraga kõigin baassaisõn. Seo tähendäs, et kvantteooria perrä või mu lugu samal aol olõman ja mitteolõman olla. Päätoimõndaja või muidoki vasta vaiõlda, a seo lätt kvantteooria eitämises, ja om jälki õkvatii ullimajja.

Seoga ei saa üteldä, et koroonaeitäjil om õnnõ õigus vai mitteõigus, kvantteooria perrä om nii ja naa. Ma olõ näütüses spaaeitäjä. Naanõ taht minno egä sügüse spaahtõ viiä ja ma rao tuimalt vasta, et spaasid ei olõ olõman. Tä nakkas varramba vai ildamba ikma, a peräkõrd jätt mu rahulõ ja seol hetkel näütäs mi perresisene kvantrehkendüs selgele, et spaad ei olõki olõman. Varramba, ku ma kvantteoorian nõrgõmb olli, mürgüt’ tä minno egä talv paar kõrda klooriviin. Vällämaareisi. Tan om 32 kraati lämmind, sõidami Kreetalõ, sääl om 34. Inne kvantrehkendämä opmist lätsi mullõ nuu kats lisakraati väega pall’o masma. Nüüt ma ütle, puhkusõ aol, et puhkust ei olõ olõman, ja om rahu majan.

Halv asi om tuu, et ku päätoimõndaja kah kvanttehtit tegemä nakkas, sõs ei pruugi tä mullõ seo sita iist massa. Selle et kvantteooria perrä või tä samal aol mullõ masnu vai mittemasnu olla. Ja kvantteooria perrä või mu kõtt seol aol, ku tä tävveste tühi om, päätoimõndaja saisukotussõ päält tävveste täüs olla.

Sääne jutt. Ja ku edesi mõtõlda, sõs kvantteooria perrä või kvanteooria kah tävveste olõmalda olla. Jah.


 
 
Ruitlasõ Olavi,
kõva kvantteoreetik
Urmeti Jaagu pilt
 
 

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit