Internetikokk Kassini Arvo oppas ummin söögivideodõn küländ harilikkõ süüke. Perämädse säitsme aastaga om 77 aastat vana Arvo kor’anu hindäle hulga avvostajit, Mol’ovihun hoit timä tegemiisil silmä pääl päält 20 000, Youtube’in päält 4 000 inemise. Arvo eläs kül Harjumaal, a om Võrolt peri ja kõnõlõs hääd võro kiilt.

Kooni 1959. aastani elli Arvo Kubijal. Võro kiil om timä edimäne kiil ja nii tull’ täl naada Suu kuuli minnen eesti kiilt opma. Et Arvo elopaiga lähkül Suvorovi liinaosan oll’ pall’o vinläisi, sai tä latsõn ka vinne keele häste selges, ja tuust om täl parhilladsõ aoviidüsse man kõvastõ kassu.

Arvo om olnu eloaig pillimiis. Ku tä Võrol elli, sis mängse tä karmoškat ja käve puhkpilliorkestriga mängmän. Tälle omma Võro aost häste miilde jäänü lauluoppaja Juurika Hendrik ja Onno Samuel, esieränis koorijuht Elkeni Paul. Ütel Kandlõ aia ülesastmisõl oll’ juhtunu nii, et Elken oll’ tooli pääl saistõn «Tuljakut» juhendõn lännü nii huugu, et lei jalaga takti, nika ku vineerist toolipõhi purus läts’ ja tä maaha sattõ.

Parhillatsõl aol jõud Arvo Võromaalõ egä suvi, käü kalmuaian suguvõsa havvaplatsi pääl.

Tüümeheelo läts’ Arvol müüdä päämidselt ehitüse pääl. Tal’nan Õismäel ja Mustamäel om hulga maiu, miä omma Arvo puusepäkätt nännü. Perän tüüt’ Arvo Keilan kinnisvara huuldamisõ pääl, nika ku 70. eloaastani. Tuu perämäne ammõt andsõgi huu sisse timä parhillatsõlõ huvialalõ.

Saiaiso tõi küdsämisehuvi

«Ku varahuuldusõn tüüti, sai kävvü egä päiv puutõ piten ja tuvva kodo lämmind saia ja kringlit. Ku tüü är lõpõti, mõtli, et piät esi nakkama leibä ja saia küdsämä,» seletäs Arvo. Nigu täämbädsel aol kombõs, lei tä interneti vallalõ ja naas’ säält küdsämise oppuisi otsma. Arvo sai teedä, et internetist om hää söögitegemist oppi, a pandsõ tähele ka tuud, et eestläse väega hää meelega ummi perreretsepte vällä ei anna, pidävä tuud saladusõs. Tuuiist vinläse ja ukrainlasõ omma hulga vallalidsõmba meelega ja näütäse sööginippe vällä. Nii naas’ Arvo vinnekeelitside videodõ perrä esi kah söögitegemist pruuvma ja pandsõ tuu man ka kaamõra käümä, et huviliidsilõ ummi tegemiisi näüdädä.

«Inemise naksiva kitmä, et naid videoid kaiõn saa targõmbas. Huviliidsi naas’ mano tulõma,» kõnõlõs Arvo.

Täämbä om tä internetti üles pandnu 434 videot ja päält Eestimaal elävide inemiisi om tä kirju saanu Kanadast, Ameerikast, Saksamaalt, Roodsist, Norrast, Prantsusmaalt, Vinnemaalt, Ukrainast ja muialtki. Arvo löüd, et tä and inemiisile ummi videodõga julgust mano. «Nä nägevä, et ku määnegi vanamehepäss söögi är tege, mille sis nuur naanõ ei saa toimõ,» naard tä.

Söögitegemise man aja Arvo selget rita: tä taht tetä tervüsele hääd süüki, midä mi kandin jo satu aastit om süüdü. Poodin müüdävä puulfabrikaadi omma Arvo jaos ülearvo keemiät täüs ja lihaletist käü tä suurõ kaariga müüdä. Tuu asõmõl tege esi suidsulihha ja -vorsti. Arvo eläs maal talon, nä pidävä naasõga lambit, kanno ja vuttõ. Liina puuti käü Arvo paari nädäli takast ja sis pruuv uma as’a kipõstõ är aia, et liinast jäl minemä saia. Arvo pruuv tetä säändsit süüke, mille jaos saa kraami egäst maapoodist.

Suur himo oppi

Arvo tegemiisi toukas takast suur opmisõhimo. Tä om aastidõga opnu parõmbit videosid tegemä, ostnu hindäle kõrraligu arvuti ja arvutiprogrammi. Ka söögitegemist läts’ tä kuuli opma ja lõpõt’ mineväaasta lõpun Haapsalu kutsõhariduskeskusõ kokk-ettekandja eriala. Arvo naard esi kah, et säändsid ull’õ, kiä inne surma hinnäst koolitasõ, väega pall’o ei olõ, a löüd, et ku om võimalus oppi, sis tuust tulõ kinni haarda. Ja tarkuisi om söögitegemise man väega vaia, et tiiäs, kuimuudu õigõlõ söögikraamiga ümbre kävvü.

Ku koroona vähämbäs jääs, plaan Arvo viil kuuli minnä, et kondiitris oppi.

Ka elost om Arvo oppi mõistnu. Ku muusigamehe ja ehitäjä ammõdi man tull’ peris sakõstõ viinavõtmist ette, sis perämädse 30 aastakka ei olõ tä tsilkagi alkoholi võtnu. Tä löüd, et säändse elomuutusõ jaos piät inemisel hindäl lamp pään palama minemä, kiäki tõõnõ ei saa üteldä, et jätä suidsutegemine vai viinajuuminõ maaha. Inemine piät tuud esi tahtma ja väega suurt rolli mäng tuu man ka perekunna tugi. «Ku elo om kõrran, ei olõ valuvaigistit vaia,» löüd tõist kõrda abielon ollõv Arvo.

Lõunaeesti temperament

Ku küsü Arvo käest, määndse maitsõainõ tälle miildüse, vii tä jutu jäl Võromaa pääle. «Lõuna-Eesti rahva temperament om tõõnõ, mi ei olõ halli hiire. Tahami saia temperamentset värvi, nii tulõ ka söögile panda pipõrd, suula (tuud ei või pall’o panda), tsukõrd ja kõik tuu hapnõga (näütüses tsitronimahl) tasakaalu viiä. Ku tetä süük õigõ temperatuuri ja tehnoloogiaga, sis saa seo nii hää, et õkva sulas suun,» löüd Arvo.

Rahmani Jan


Kassini Arvo uman köögin süvvä tegemän. Pilt Arvo söögivideost

Kassini Arvo mõttõterri

 
• Mi võimi hinnäst haigõs süvvä, võimi hinnäst ka terves süvvä.
• Kõik söögi omma hää, ku kõrralikult tiit.
• Vanainemine taht pehmembät süüki, noorõ tahtva tuurõmbat lihha.
• Ei tohe viristä, et om väiku pension, tulõ piirata suuri välläminekit.
• Naasõ võtva mitu tuuni madalambas, ku miis söögitegemise är opp.
• Ku saa ilma rahalda oppi ja mõistus viil võtt, tasus oppi.
• Mõistus võtt niikavva, ku esi asju vasta huvvi tunnõt.
• Ku kõik aig tegutset, ei olõ aigu är koolda.
• Sõbra piät hindäst noorõmba olõma, sis nakkat esi kah noorõmbas muutuma. Vana inemise kõnõlõsõ õnnõ surnuaiast ja havvaplatsist.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit