Sügüsest pantas Vanal-Võromaal kokko õnnõ Põlva kooli, a tõisi kuulõ püsümäjäämise pääle massa-i viil ülearvo hõisada. Om õnnõ lühkü hõngo tõmbamisõ aig ja või arvada, et õkva päält haldusreformi lätt vallalõ suur koolijandal.

Joba parhilla om kuul päämine kaart, miä umavalitsuisi kokkopandmist arotadõn lavva pääle käütäs. Ku vana kihlkunnakeskusõ tahtva süämest maakunnast vähämbät valda, sis olõ-i mõtõt suur-Antslat vai suur-Räpinät mängi ja piät väikumbilõ valdulõ kooli hoitmist lubama.

Otsusõst, kas mõnõn maakotussõn pantas kuul kinni vai jäetäs alalõ, sõltus viil pall’o inämb, ku päältnätä paistus.

Maalõ elämä tulõjidõ jaos om pia kõgõ tähtsämb tuu, et näide latsõ saanu oppi väikun sõbralikun maakoolin. Kon kuul kinni pantas, sinnä noorõ elämä ei lää.

Ku tahta nuuri maalõ ja maaelo alalõjäämist, sis tulõ hoita kuuli. Ku koolin jääs latsi veitüs, sis tulõ suurõmba jõvvuga nuuri maalõ kutsu, mitte kuuli kinni panda.

Mille sis mitmõ umavalitsusjuhi tuud ei tii? Üts põhjus om võlss-arvaminõ, et noorõ ei tulõ nigunii maalõ tagasi, selle et näil olõ-i tan tüükotussit. A ütsjago umavalitsõjist ei tahaki, et noorõ maalõ tulnu.

Tulõja omma jo häste tegüsä inemise – maaelo olõ-i nõrku jaos. Tegüsä inemise löövä kõrraga esi käe külge, et uma kandi ello parõmbas tetä. A sis või vällä tulla, et kehvä as’a takan om vallaammõtnigu kehv tüü. Säält või umakõrda tekkü mõtõ, et ammõtnigu piässi tegüsämbä vasta vällä vaihtama. Tuust lätt jälleki vallalõ võitlus ellojäämise iist, midä mõnõn Võromaa ja Setomaa paigan joba häste nätä om.

Harju Ülle,
päätoimõndaja

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit