Autoportree. Umbõs 1920–1925. Õli. Pärsimäe Karli pilt Eesti Kunstimuusõumist

Antsla lähküst Oe küläst peri kunstnigu Pärsimäe Karli (1902–1942) loomusõn ja töie seen tulõva vällä tujodõ ja tundidõ veerepäälisüse.

Arvada tiidvä kõik Eesti inemise Pärsimäe Karli vähämbält üte pildi perrä: «Talutuba soemüüriga» (1935). Maal nigu hõhanu värmi kaudu lämmüst. Seo kesken om lõunõeestläisile nii umanõ savikivvest hõõgavverrev truup, mille iin om vana naasõ pistüne kujo, mis üten lajas maalit talotarõga nõst säändse egäpäävädse motiivi argielost korgõmbalõ. Maal kujotas kambrit Pärsimäe vanaesä luudun Sika talon Urvastõ kihlkunnan, kon kunstnik perre kõgõ noorõmba latsõna 1902. aastal sündü.

Kodotalost ja seo kõgõ lähkümbäst ümbrekunnast sai üts elopiätüisi Pärsimäe Lõunõ-Eestiga köüdetün loomingun. Lõunõ-Eesti olõs Pärsimäega nigu kõik aig üten olnu, ka kavvõndal luvvõn.

Opmisseldsilise Pallasõ kunstikoolist mälehtäse tedä ku lämmind ja tasast, hää nal’asoonõga, saman ärarvamalda ja kinnist, kunsti seen elävät ja lõpmalda loomingulist nuurt miist, kellel oll’ sällän Võromaa talopoiskõsõ villatsõst rõivast paklanõ kuub. Tedä peeti ka andsakus, selle et tä pildsõ jutu seen pall’o tõisilõ võõrit võrokiilsit kildakõisi. A timä seen oll’ niipall’o tukõv loomingulinõ vägi, et seo es lasõ täl hinnäst kuigi kõiguta ja tä jäi iks esihindäle kimmäs. «Pärsimägi om miis, kiä lask hindäle kõnõlda küländ pall’o, a siski tege nii, nigu esi taht,» kirotadi kõrd timäst (1940).

Pärsimägi astsõ Pallasõ opilasõs õkva pääle tuu kooli luumist. Ja kõrraga 1923. aastal sõitsõ tä üten opiseldsiliidsiga ka reisile Saksamaalõ, kon sai Võromaa mõtsu seest tulnuna tunda ehtsä muudsa kunsti tulõvärki. Õkva pääle opireisi tekk’ Pärsimägi seeriä vesivärmipilte, mis väikust vormist huulmada paistsõva Eestin tuul aol luudu kunsti siäst silmä. Nigu tõõsõ Ida-Euruupa moodulidsõ «külägeeniusõ» (nt Chagalli Marc, Malevitši Kazimir) om Pärsimägi kujotanu kõgõ kodotsõmpa elokõrda: talo argiello. Pärsimägi om taloelo algossiga (eläjä, tahra, vankrõ, redeli, moro pääl toimõndava ja sängün teki all magava moori ja taadi) vabalt ümbre käünü ja luunu näist kirivä ja murdõlõva, saman siski harmoonilidsõ, taivahe rattana maalidu päävä puult ülekulladu vai sis kuusirbi külmäst valgusõst üleujotõdu kogotükü. Neo kaemisõ «talomuro ilmaruumilõ» omma lumjalt vaba ja vaimorikka. Paistus, et inämb ku koskil muial uman loomingun om Pärsimägi tan värmega edesi andnu tuud rassõhe sõnno sisse pantavat, no toda inämb põnõvat lõunõeesti vaimu – seo seen om nii mängohimmo ku tundõlisust ja süämlikkust, Võromaa juttõlõ umast argielo ja vällämõtõldu maailma läbipoimmist, põrotavat värmikirivüst.


Kompositsioon redeliga. 1923. Akvarell. Pärsimäe Karli pilt Eesti Kunstimuusõumist

Tütarlats ja kuu. Umbõs 1936. Õli. Pärsimäe Karli pilt Eesti Kunstimuusõumist

Pallasõ koolin opsõ Pärsimägi pikkä aigu, nii 1920ndidõ ku ka 1930ndidõ aastidõ edimädsel poolõl. Sinna vaihõlõ jäivä aasta, ku tä oll’ kodotalon. Pärsimägi mütäs’ talotöiega, toimõnd’ ku möldre esä ehitedün veskin, uursõ kõgõsugumaidsi massinavärke ja nokits’ rehepessümassina man. Timä tuul aol luuduisi töie kotsilõ om veidü teedä. Kõnõldas, et talon löüdü «aidatävve täüs maalituid palajit». Arvada näüdäs’ Pärsimägi ummi tuu ao töid vähätsile, a või-olla es näütä kellelegi. Paigapäälidse inemise tiidsevä Pärsimäke ku Sika kunstnikku. Sakõstõ kõnõl’ tä küläteie pääl jalotõn uma hää tutva ja naabri Kangro Bernardiga, kiä om ildamba märgotanu timä «innekõkkõ kunstilõ pühendünüst ausast loomusõst».

1930ndidõl, ku Pärsimägi vahtsõst kuuli astsõ, nakas’ timä kõgõ tähtsämb luumisaig. Pärsimägi maalsõ ohukõsõ värmikihiga, õnnõ silmäpilgus palajat pututadõn. Ummin töien om tä motiivi lahendanu julgidõ värmega, andõn niimuudu edesi pildi mõtõt ja hindä tundmiisi.
1934. aastal rännäs’ Pärsimägi läbi Lõunõ-Eesti Petseri kloostrilõ. Nigu kodotalon vai kambrin, valisi Pärsimägi ka tan kujotamisõs kildakõisi, kaemisi väikeisi nukkõ pääle, uskõn, et tugõvalõ edesi antu väiku as’a kandva hindä seen olõmist.

Nigu Pärsimäe hindä loomusõn, nii tulõva tujodõ ja tundidõ veerepäälisüse vällä ka timä töie seen. Nii pandsõ Pärsimägi tähele nal’aliidsi hetki ja pilgas’ liinahundsakit, näütüses töien, kon om kujotõt Tarto ja Võro 1930ndidõ aastidõ liinapilti. Raua Mardi «Kirve ja kuu» mõol tull’ timä loomingulõ ka kuu ku tähüs, mis and edesi kunstniguhenge igätsüst ja hallu. Küländ sakõstõ maalsõ tä nüüd sinitsega süvält kurbliidsi pilte.

Elo lõpuotsan läts’ Pärsimägi Pariisi, es saa säält õigõl aol tulõma ja arvada sai sõaaigsõn vangilaagrin hukka. A uma lühkü elo joosul sutsõ tä luvva töid, mille vallavõtminõ pakk huvvi täämbädseni.

Pählapuu Liis, kunstitiidläne


Petseri kerigu interjöör. Õli. Pärsimäe Karli pilt Eesti Kunstimuusõumist

Pärsimäe Karli töid saa kaia parhilla Talinan Kumu kunstimuusõumi näütüsel «Varamu». Välläpanõk Pärsimäe ja tõisi kunstnigõ Lõunõ-Eestiga köüdetüst loomingust tetäs Kumun valla 2021. aasta rehekuun.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit