Viiendäst kleidist ei tahassi ma sukugi kõnõlda.

Seo oll’ üleni piinüst valgõst helkäjäst pitsist ja väega eriline. Käsilde tettü ja piaaigu maani. Ku ma poodin toda kleiti näie, mõtli õkvalt, et seost piät saama mino pulmakleit.

Kleit massõ 70 ruublit. Käve viil koolin ja mul es olõ nii pall’o rahhagi. Poolõ rahast panni esi ja ülejäänü lainssi uma sõsara Koidula käest. A kätte ma tuu ilodusõ sai.

Imetli kleiti mitu aastat, inne ku tedä vaia läts’. Olõssi pidänü viil mõnõ aasta uutma…

Egätahes tiinse seo imeillos kleit minno mitu kõrda, a elo es õnnistu. Õkvalt pääle pulmi taheti minno ku asja umas tetä, uma käe perrä kasvata ja mu esiolõmist lämmätä.

A kleit saisõ viil mitmit aastit kapin kaemisõs.

Urmi Aili

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit