Ku taad sotsialismi ehitedi, olli egäleütele määrätü ka ütiskundligu tegemise. Kes sa ollit ja kos sa tüütit, oll’ kah tähtsä.

Ma olli kooli nimekirän kultuuritüü edendäjä. Tull’ raamatit müvvä, eläjit ja aiamaid lukõ ja ma olli ka külänõvvukokku valitu. Iks hää elo iist saismisõ nimel: oll’ vaia tõtõ ja ausust ohjõn hoita.

Olli ka rahvakontrolli tegijä, kiä pidi käümä puutõn ja söögimaiun. Tuust tüüst tulõ miilde kats trehvämist.

Mi sõidimi üte suurt kasvu kardoka-agronoomi Antsuga Willissega puutõ pite. Oll’ teedä, et kõrvalkülli puutõn om arvõ tegemisel alailma petmiisi. Jõudsõmi leti manu, ku üts mammi lõpõt’ masmist. Sis Ants ütel’ müüjäle, et löömi no arvõ vahtsõst kokko, paistus, et midägi ei klapi. Ja oll’gi iks hulga rohkõmb võetu. A müüjä ütel’, et nupu lätsi sassi…

Tõnõ kõrd oll’, ku tehnikumi latsõ kaibsiva, et süük om lahja ja kallis. Lätsimi sis ütel hommukul kell 5 kokaga küüki. Küssemi menüüd ja matõrjaali nätä. Oll’ makaronipiimäsupi tegemine ja räimeleib.

Kaaldsõmi makaroni är ja noid oll’ 1,5 kg veidemp. Kokk arvas’, et juhataja tulõ üles otsi ja timä käest saa vaihõ kätte.

Kalakarpõ oll’ katõsa tükkü veidemp. Sis tull’ kokal jälleki miilde, et juhataja oll’gi võlss võtmõ üten võtnu ja lubanu manu anda.

Mi lätsimi är, kokk jahtu maaha ja nakas’ tüüle. A toda tä ette es näe, et mi tulõmi täpsele tuus aos tagasi, ku latsõ lastas süümä.

No ja mis mi näimi: plekk-kausikõsõn oll’gi sinine liim ja kats-kolm liblekeist makaroonõ, leevä pääl oll’ kalahärmätüs.

Mi kontrolmisõ pääle sai asi perän parõmbas.

Raudkatsi Ene

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit