Latsõ hirm om vanõmba hirmuga köüdet:

ku vanõmb om närviline, murõhtas lats kah

 

Koroonaviirusõ ilma piteh lakja minek tekütäs kõigil inemiisil veidemb vai rohkõmb segähüst ja pelgämist. Ku suurõ inemise saava vast hindäga kuigimuudu toimõ, sis latsil om taa segähüse ja vahtsõ olokõrraga rassõmb nakkama saia. Vanõmbidõ asi om latsi avita.

Tuud, miä ilmah sünnüs, olõ-i mõtõt latsi iist käkki. Latsõ omma uudishimoligu, nä tahtva teedä ja arvo saia, nä kuuldva ja nägevä nigunii. Innembä tulnu avita latsil õigõ ja võlss teedüsse vahel vaiht tetä ja näile ilosahe är seletä, miä taa viirus sääne om, mille parhilla kooli kinni omma ja mille olõ-i hää mõtõ suurõ rahva sisse minnä. Suurilõ inemiisile või kül paistu, et latsõ saa-i arvo vai nakkasõ viil rohkõmb pelgämä, a tuu olõ-i nii ja kõnõlda tulõ. Latsõ jaos om tähtsä arvo saia, miä sünnüs. Nä omma saanu määnestki teedüst latsiaiast, koolist, sõpru ja oppajidõ käest ja võiva kõgõst tuust teedüssest ummamuudu vai võlssi arvo saia. Tuuperäst om esieränis tähtsä, et vanõmba kotoh kõik rahulikult är seletäse.

Seletämise man tulõ märki, ku vana lats om ja määndsest teedüssest tä arvo saa. Suurõmbilõ latsilõ, umbõs põhikooli kolmandast jaost pääle (vannusõlõ nii 13+), olõ-i vaia kõikõ teedüst inämb lihtsämbäs tetä, a näil om kimmähe ka rohkõmb küsümüisi ja vanõmb piät olõma valmis täpsembäle seletämä. Vähämbile latsilõ tulõ seletä lühembäle ja lihtsämbide sõnnoga. Näile om hää kõnõlda, mille seost viirusõst nii hulga juttu om. Üts võimalus tuud tetä om sääne: «Ilmah om hulga esisugumaidsi viiruisi. Ku inemise noidõ viiruisiga kokko putusõ, sis jääse nä mõnikõrd haigõs – nakkasõ köhimä, tulõ noho ja palanik. Inämbältjaolt saa inemise kihä noist viirusist esi jako ja inemine saa terves. Seost viirusõst kõnõldas nii hulga selle, et taa om vahtsõnõ ja lätt ilma piteh väega kipõstõ lakja.» Tähtsä om latsõ är kullõminõ ja timä küsümiisile vastaminõ. Ku lats mõist küssü, sis om tä vastussõ jaos valmis (tuu käü kõgõ muu kotsilõ kah, mitte õnnõ koroonaviirusõst kõnõlamisõ kotsilõ).

Ku lats küsüs, et miä tuu koroonaviirus om, sis või seletä, et seo om sääne pisiläne, kiä tege inemisele halva olõmisõ, ku tä inemise sisse trehväs. Või kõnõlda, et mõnõl inemisel om õnnõ veidükese halvõmb olla, a mõni inemine jääs rohkõmb haigõs, täl tulõ suurõmb köhä, om rassõ hingädä ja tä piät haigõmajja minemä. Seo man om tähtsä kaia, et jutt latsõ jaos arvo saia om. Vähämbile latsilõ iks veidemb ja lihtsämbide sõnnoga, suurõmbilõ latsilõ rohkõmb ja täpsembäle. Lats küsüs esi mano, ku tä tuu jaos valmis om ja rohkõmb teedä taht.

Ku lats küsüs, kas koroonaviirusõ kätte või koolda, sis või üldä, et nii nigu tõisi haiguisiga, nii om ka mõni koroonaviirusõga inemine är koolnu, a suurõmb jago saa terves.

Latsiga om tähtsä kõnõlda, kuimuudu hinnäst haigõs jäämise iist kaitsa. Taa and hää võimalusõ üle kõnõlda, kuna ja kuimuudu tulõ kässi mõskõ, sõrmi ei tohe suuhtõ, nõnna ja silmä panda, tulõ hulga väläh kävvü ja süvvä värskit tervüsele hääd süüki. Säändside asjo üle kõnõlaminõ ei tii ilmahki halva. Kimmähe om väega tähtsä esi iinkujos olla! Suurõmba latsõ nägevä esi, ku vanõmba puhtust pidävä, vähämbide jaos või ummi tegemiisi helüga üle seletä («Ma tulli väläst ja lää mõsõ no õkva käe kõrraligult lämmä vii ja seebiga puhtas, et pisiläse mu kässi päält kohegi muialõ minnä es saanu ja minno haigõs es tennü»).

Latsilõ või kõnõlda, et viirus nakkas inemiisile külge kõgõ parõmbahe sääl, koh om hulga rahvast kuuh, selle et suurõ rahva seeh om kimmähe inemiisi, kink sisse viirus om joba hindäle pesä tennü, a kiä viil esi tuud ei tiiä, ja tuuperäst mi parhilla kinoh, tiatrih, koolih ja trennih ei käü. Ku mi kõik kotoh püsümi, sis ei saa viirus inemiisi piteh edesi minnä ja nii mi saami täst jako. Ku lats saa arvo, mille piät umaette olõma, sis om täl kergemb tuuga leppü. Kotoh ja perretsõõrih või egäsugutsit ettevõtmiisi kõrralda: kodonõ kinoõdak, ütehkuuh tsehkendämine, kuuh perrega matkaminõ, ütstõõsõlõ ette lugõminõ, meisterdämine. Kõnõlgõ sõpru ja tutvidõga, nii saa mõttit mano, kuis kotoh olõminõ põnõvambas muuta. Internet om kah täüs mitmõsugumaidsi oppuisi, midä latsiga kuuh tetä. A kõrraldamisõga tulõ ette kaia, et kõikõ aigu är ei plaani. Ikäv-olõmisõ-aigu piät kah olõma!

Kõgõ tähtsämb om esi rahulikus jäiä. Latsõ hirm om vanõmba hirmuga köüdet. Ku vanõmb om närviline ja murõhtas, sis murõhtas lats kah. Ku vanõmb om rahulik, avitas tuu latsõl rahulik olla. Hoiami hinnäst, hoiami ummi latsi ja vanõmbit, hoiami tõisi. Püsümi terve!


Oro Laivi,
koolipsühholoog

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit