Olõmi perrega 12. urbõkuust pääle olnu koton karantiinin. Taa ei olõ olnu kõgõ kimmämb muust ilmast eräleolõk, paar kõrda om tulnu iks poodin kävvü ja kõrra tehnik internetti säädmä laskõ. A egäsugumaidsist kokkosaamiisist olõmi sutnu hinnäst vällä vingõrda ja tüüas’a kõik tehniga abiga är tetä.

Aig om olnu eräkõrralinõ ja harinõmalda, a ummõtõ pall’o hindä ja tõisi kotsilõ mano opanu. Panõ siiä mõnõ tähelepandmisõ taast aost kirja.

Aigu om, nika ku kipõs lätt

Muidogi miildüs mullõ taa võrokõisi tegemiisi kotsilõ vällätuud lausõjupp «Aigu om!». Säändse mõttõviiega inemine ei torma kõik aig as’anda ja sutt hinnäst tarviligul mommendil kokko võtta. Hää juhus ja ammõdiga ütenkäüv uudishimo andsõ mullõ võimalusõ olla suurõmbast rahvamassist mõnõ tunni jago iin ja osta uma peldigupapõr ja söögikraam järekõrran saismalda är.

Trehväs’ nii, et tuu päiv, ku kõik pääle naas’, oll’ mul tüü mõttõn tsipa vabamb päiv. Uma Leht oll’ samal pääväl vällä tulnu, lehetutvustusõ ja vahtsõ lehe telmiskirä olli kah millegiperäst päiv varrampa ette är valmistõdu. Eelmine õdak oll’ meediäst läbi käünü, et pääministri tege neläpäävä kell kümme avaldusõ. Kuigi tuud, et rahva käest peris koton püsümist oodõtas, kõik kooli kinni pandas ja üritüse är keeldäs, sis viil nii selgele uuta es mõista, otsusti neläpäävä hummogu auto paagi kütüst täüs panda, parra pordsu söögikraami osta ja kodo är paeda.

Päiv oll’ pikk. Kell 5.55 alostimi naabrimehega hummogust matka, päält säidsend kilomiitret kõndmist istõmi (nigu meil sis kombõs oll’) bussi pääle ja sõidimi alguspunkti tagasi. Bussijuhilõ ütlimi, et hummõn mi ei sõida.

Kell 8 jõudsõ Võro liina, sõidi bendsujaama ja lasi paagi täüs. Et tuul aol omma vähädse poodi valla, valisi söögiostmisõs Rimi, kon hariligult iks kõrraga veidemb rahvast käü. Puut oll’gi rahvast hõrrõ, söögikraam määndsegi kampaania peräst mõistligu hinnaga. A peldigupapõrd säält es saa: joba olli hää hinnaga rulli är ostõdu.

Nii pidi tuud kaema tõsõst poodist, kon veidü rahvast oll’. Müüjä kai minno imeligult ja naarsõ, ku ma kats 32-rullist pakki võti. Tä es tiiä, et tõõsõ paki pallõl’ osta naabrimiis. Arvada paar tunni ildampa tuu müüjä inämb paprõostjidõ pääle es naara.

Võti massinast rahha. Tüü mant võti pildimassina ja helü päälevõtja ja jäti Võro liina sälä taadõ. Kell 10, ku pääministri raadion kõnõt pidi, olli koton raadio iin. Ka latsõ ollimi taibanu tuu päiv kodo jättä.

Kai arvutist tüüasju ja kütse sanna. Sis liiku arvaminõ, et sann avitas viiruisi kavvõn hoita. Tuud arvamist ei olõ vast kiäki täämbädseni ümbre touganu. Peris õdagu, «Aktuaalsõ kaamõra» aigu kõlist’ Tartost tudõngist tütär ja ütel’, et om no otsustanu kah kodo tulla. Sõidi tälle perrä. Mõni tunn ildampa kuulutõdi riigin vällä eriolokõrd.

Pääväplaan avitas selget pääd hoita

Edimädse päävä lätsi vahtsõ kõrraga harinõmisõ pääle. Ette tull’ väikeisi hõõrdmiisi, nigu õks, ku inemise harinu raa päält vällä astusõ. Et kõrd majan püsünü, oll’ üts edimäidsi asjo pääväplaani vällätüütämine. Pannimi kirja, et söögiao omma meil kell 9 hummogu, kell 2 lõuna aigu ja kell 7 õdagu. Et äkki muutu ka koolikõrraldus, tull’ plaani panda latsi opmisaig (alostus kell 10, nika ku valmis saava), hindä tüüaig (sis, ku saa), välän hindä liigutaminõ (egäüts vähembält puultõisku tunni päävän). Teleka ja arvuti jaos jäi õdagunõ aig, inne pidi kõik muu tettü olõma. Edimäidsil päivil teimi ka päävämenüü, et olõs kokko kõnõld süük ja et kiäki es naanu vingma.

Elo näüdäs’, et vingmist ja hõõrdmiisi jäi kõrraga veidembäs. Mi sutsõmi kõik hinnäst ja ummi suuri egosid tsipakõsõ kokko võtta.

No kül nä söövä pall’o!

Söögitegemise võti päämidselt hindä kätte. Ma olõ matõmaatigahuvilinõ ja mullõ miildüs rehkendä, kuis saia õkva sääne ports süüki, et kõrraga är süvväs, vai sis nii, et katõs kõrras jakkus. Kokkohoitminõ seol aol ei olõ koonõrdaminõ, olõmi otsustanu poodin kävvü nii veidü, ku võimalik. Edimäne hiitümine oll’ siski tuu, et süvväs peris pall’o. A ei olõ ka midägi imehtä: viis süüjät, ka väikumba latsõ omma iän, kon inämb täüsinemise pordsust veidembäga ei lepü.

Aituma maal elämise võimalusõ iist

Ma olõ väega tenolik, et elo om andnu mullõ maal elämise. Eriolokõrran and taa väega suurõ vabahusõ. Tahat, läät vällä moro pääle, vilistät, joosõt. Võit mõtsa minnä, kiäki ei keelä ja ei kontrolli.

Olõ mõtõlnu, et liinan piäs mõtlõma esiki trepikotta minekit. Ja kuulda om, et mõnõl puul omma inemise naanu üskäsadanul aol kortõrit remontma. Es tahtnu kül seod luku kirota, ku samal aol saina takan naabri puuriga mulku saina lask.

Küläkogokund and tukõ

Mi külä arotas parhilla asju Mol’ovihu kaudu. Pakutas ütstõõsõlõ api ja asjo. Nii om vaihtõt raamatit, saad katski lännü puutrisõrmlavva asõmõlõ vahtsõnõ, üts laud om üte kuuri alt jõudnu tõistõ majapidämiste tüülavvas. Sääne asi and kimmüst, et mi ei jätä ütstõist hättä.

Toimõndami kontaktivabalt. Tuu tähendäs, et lepütäs kokko, kohe määnegi asi jäetäs. Ütstõõsõl väega külän ei käüdä ja ku ka käüdäs, sis hoitas nii kolmõmiitrest vaiht. Egäs juhus.

Küüdse hindä poolõ hoitminõ herätäs süämetunnistusõ

Siski om juhtunu üts lugu, miä pand tsipa perrä märkmä. Nimelt olõmi aasta otsa käünü katõ naabrimehega hummogidõ välän kõndman. Hariligult varrahummogu. A parhillatsõl aol ei olõ vaja hummogu kohegi minnä, teemi tuud päält hummogusüüki. Ku taa värk pääle naas’, sis üts naabrimiis ütel’, et timä lats köhisi õdagu. Järgmäne päiv mi tedä kõndma es kutsu. Ja ülejärgmäne. Ja viil kolm päivä. Lõpus heräsi süämetunnistus ja tunnistimi kõik üles. Loodami, et saami andis.

Kitsa kotussõ

Kõgõ taa ilosa elo man om olnu ka paar kitsambat kotust. Minevä kuiva suvõga põllu pääl kasunu põrkna ja kardoka saiva õkva no ütenkuun otsa. Õnnõs om hulga noid, kiä viil juurikit kasvatasõ, ja Ilumäe talu rahvas tõi tellidü kraami kimmäl aol kokkokõnõldu kotussõ pääle.

Ka internet, midä siiämaani tarviti veidemb, sai seo kuu keskpaigas läbi. Õnnõs oll’ võimalik telli vahtsõnõ süstem. Tehnik Mauno käve ja pandsõ antenni üles ja no piäs tuu hädä sälä takan olõma.

Latsõ omma väega tubli

Kõgõ tähtsämb vahtsõnõ teedäsaaminõ oll’ mul tuu, et latsõ omma iks väega tubli. Ütspäiv panniva esi kargamisõs batuudi üles. Vahtsõ opmisõkõrraga saava häste toimõ. Närvilist olõkit om veitüs jäänü. Äkki tuu tsipa illatsõmb hummogunõ heränemine tulnu ka muul aol kasus?

Rahmani Jan


Reimanni Hildegardi tsehkendüs

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit