Päältnätä om Korneti vaiknõ kotus. Inemiisi näge harva, ka sis om küländ suur võimalus, et trehvät turisti otsa. A luudus om Korneti kandin võimsa. Tuust omma arvo saanu ka paikligu otsustaja: küländ pall’o om perämädsel aol pant rahha turismiobjekte luumisõs ja kõrdategemises.

«Vald om järveveere kõrda tennü. Seo aasta teimi vahtsõ silla. Plaanin om piirkunnan tetä viil kämpingit ja viil üts kaemistorn,» kitt Vana-Laitsna valla kultuurijuht Rozīte Maija.

Ja turisti omma Korneti üles löüdnü. Järven käü tsuklõman pall’o rahvast, suur jago ka Eestimaalt. Seo aasta om rahvast kül veidemb, ei olõ olnu tsuklõmisõ ilma.

Korneti om Vana-Laitsna valla keskus. Vallan eläs 230 inemise ümbre, noist poolõ Korneti külän.

Hulga mäki, järvi ja matkaratu

Võrokõisi jaos om kõgõ võimsamb paik Korneti liinamägi, kost saa kaia Haanimaa pääle. Ku hariligult kaemi Haanimaad Munamäe tornist, sis Korneti liinamäe päält näge hoobis tõistmuudu pilti. Esiki Munamäe torn paistus kätte. Korgõlt saa maad kaia ka Korneti külän Kurõmäe kaemistornist, miä om 27 miitret korgõ.

Kobras-postkast vallamaja man. Rahmani Jani pilt

Päält mäki om Korneti kandin ka hulga järvi. Vallamaja esiki om katõ järve vaihõlõ kükät. Korneti mehe Prangli Jaani rehkendüse perrä om tan lähkün vähembält 14 järve.

Kõgõ süvämb noist järvist om Raipalsi järv. Õkva suvõülikooli aigu tetäs tuu järve veeren valla üts põnnõv muusõum: Mišasõ miimuusõum. Muusõumin om vällä pant vanaaignõ mehidsepidämise kraam. Järve veeren om viil mehidserada, kon saa nätä, kuis mehilädse korjasõ mett puu ja paku sisse. Saa nätä vanõmbit ja täämbädse ao mehidsepakkõ.

Korneti kandin om mitu matkarata. Et noid üles löüdä, tasos läbi astu vallamajan olõvast turismiinfopunktist, kon ka eestikeelitsit tursmimatõrjaalõ jaetas.

Inemise käävä muialõ tüüle

A midä paikligu inemise tan tegevä? Suur jago omma pensionääri. Vallavalitsus and mõnõlõ tüüd. Om ka mõni talopidäjä. Ja om hulga noid, kiä käävä tüüle vallast vällä. Päämidse tüükotussõ and puutüüstüs, kas sis Aluksne kandin vai Eestin, seletäs Rozīte Maija.

Prangli Jaan ütles mano, et om ka hulga rekajuhtõ.

Korneti kõgõ uhkõmb maja om vallamaja. 2009. aastagal, ku Lätin oll’ valitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ, jäi väiku valla alalõ, a süstem om sääl küländ keerolinõ. Vallavanõmb om Vanan-Laitsnan kolmõ valla pääle, inämbüs otsussit tetäs Aluksnen, kon om piirkunna (novads) keskus.

Vallamajan tüütäse vallaammõtnigu, sekretär ja paar as’atundjat. A sääl om ka väiku muusõum, raamadukogo ja turismiinfopunkt. Maja tõõsõ kõrra pääl om suur saal, kon saa näüdätä kinno ja kaia lava päält etendüisi.

Korneti kultuurielo

Mõisapargin om väiku laululava, kon peetäs pitõ. 11 kõrda om põimukuu tõõsõl nädälivahetusõl peetü eestläisi päivä. Hariligult om Eesti pääväl näüdät kinno, omma olnu loengu, näütüse, kontsõrdi. Olnu om ka väiku laat ja päiv om iks tandsuga lõppõnu. Timahava peetäs Kornetin Eesti päävä asõmõl kolmõpääväne Kaika suvõülikuul.

Kultuurielo kotsilõ kõnõlõs Rozīte Maija, et omma egäsugumadsõ tsõõri: lauldas, tandsitas, tetäs näütemängo. Projekte abiga tetäs ka koolituisi, näütüses perämädsel koolitusõl opiti luudust tundma: kasvõ ja kallo.

Puut om egä päiv valla

Mõisapargi kõrval om kats kortõrmajja. Üten noist, miä jääs rohkõmb tii viirde, om ka puut. Puut om valla egä päiv ütsäst hummogu katsani õdagu.

Puut ei olõ väega suur, a kõik tarvilik om sääl olõman: saat osta leibä, vorsti ja limonaati.

Ku läti kiilt ei mõista, võit Kornetin pruuvi võro keelen kõnõlda. Vabalt võit trehvädä inemise otsa, kiä tuust arvo saa. A ku muud muudu ei saa, tulõ vinne kiil appi võtta. Poodi man ja vallamajan saat tuuga ilostõ toimõ.

Rahmani Jan

Korneti liinamägi. Rahmani Jani pilt


Silt külätii pääl: tast nakkas pääle Korneti. Rahmani Jani pilt


Korneti puut. Rahmani Jani pilt


Latsi mänguplats. Rahmani Jani pilt


Vallamaja. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit