Täämbäne ettevõtlusõ arõndamisõ tsihtasotusõ (EAS) juht Raudsepä Piitre (50) om suurõ osa umast tüüelost pidänü tippjuhi ammõtit. Tä pidä hinnäst poolõldõ liina-, poolõldõ maamehes, a ku küstäs, kost tä peri om, tulõ vastussõs iks Koorastõ. Raudsepä huviala om tsirkõ tundmaopminõ ja intervjuu and tä lehele ladusan võro keelen.
«Koolivaheao ja nädälivahetusõ olõ iks latsõst saati Koorastõn olnu. Siist omma mu vanaimä-vanaesä peri. Olõ tan kolhoosin tüül käünü, Venne aigu. Üten Kiviranna Urmassõga ollimi katõkõistõ lehmäkarjan, pinni meil es olõ, esi pidimi juuskma. Ma olli edimält kehvä juuskja, a ku paar suvvõ olli karjan käünü, olli ütskõik mis joosudistantsil uman vannusõklassin Eestin viie edimädse siän. A juuskminõ es paku huvvi,» kõnõlõs Raudsepä Piitre.
Võitjidõ põlvkund
Juhiammõtit naas’ Raudsepä Piitre pidämä küländ noorõn. Tä sai 25aastadsõlt juhis ettevõttõn, kon oll’ 150 tüütäjät. Kuis tüütäjä säändse poiskõsõ juhtmisõga lepsevä? «Sis olliva tõsõ ao. Sis oll’ pääministri 30aastanõ ja oll’ veidü tõistmuudu. Üteldäs, et tuu oll’ võitjidõ põlvkund,» seletäs tä.
Saman löüd tä, et ka võitjil olõ-i lihtsä. «Midä ma sis võitnu olõ? Varra tull’ naada tüüd tegemä ja vastutama – kas tuu om võitminõ? Lääne-Euruupan sõidi sama vana inemise jalgratta ja rulaga ja käve pidudõl. Edesi: pensioniigä lätt mugu iist minemä. Pensionisammas palas meil katõst otsast. Rahvastiku pürämiid om kah sääne, et nuuri om vähä, nii et ega viil niipia ei päse tüüst. Ma ei näe seod võitu koskil!»
Kuis saia rikkas?
Raudsepp ütles, et täämbä omma Eesti ettevõtlusõn keerolidsõ ao ja arvada ei lää ka edesi lihtsämbäs. «Väega pall’u oldas kinni tollõn, et ku midägi rohkõmb tetä, sis om häste. Arvatas, et sis saami rikkas. A rikkas saamisõ vai vaesõs jäämisega om sääne lugu, et ku tetä vaesust rohkõmb, sis tuust keski rikkas ei saa. Eestile ei passi sääne majandusmutõl, et teemi põllu suurõmbas, raielangi suurõmbas, kaivami sügävämbä kaivandusõ ja toomi aga rohkõmb võõrast tüüjõudu. Ku mi täämbä Euruupa Liidu riikega võrrõldõn toodami lisandväärtüsest uman majandusõn alla 80% ELi keskmidsest, sis seo ei olõ rikkas saamisõ võimalus. Rikkas saamisõs piät tüüstüs muutuma nutikas tüüstüses ja tuutminõ targas tuutmisõs. Hää näüde om Jaapan, väega suurõ majandusõga riik, sääl ei olõ suuri luudusvarasid. Eestin olõssi mõistust manu tuuta lihtsämb, ku tulõvikun jaku saia ressursipuudusõst. Meil ei olõ nii pall’o maavarra, puitu, tüüjõudu. Tüüd piät tegemä targõmbalt ja kallimbalt, seo om tulõvik. Mi koolõn opissõ targa latsõ ja meil om hää keele- ja arvutimõistminõ, tast om kohegi edesi minnä külh. Mille mi panõmi näid rumalat ja odavat tüüd tegemä?»
Ettevõtlusõ edendämine
Majandusõ nutikambas muutmist pruuv takast tsuski ka Raudsepä Piitre juhitav EAS. «Ku EASi peetäs toetuisi vai rahha jagavas organisatsioonis, sis peris nii seo ei olõ. Jah, täämbädsel pääväl olõmi tegelnü tan kriisitoetuisi jagamisõga, a seo ei olõ päämine. Päämidselt tegeldäs ettevõttidõ ekspordi toetamisõga, välisinvesteeringide Eestihte tuumisõ ja turismi tugõmisõga. EASi jaos om tähtsä tulõmus, resultaat ja tollõl peetäs kõik aig silmä pääl. Mu meelest mi võissi väega uhkõ olla, et Eesti turismi tulu üte elänigu kotsilõ oll’ mõnõ aasta iist umbõs 1400 dollarit. Seo numbrõga olõmi iinpuul Itaaliat ja Prantsusmaad, samal tasõmõl Rootsiga. Ja meil ei olõ suuri randu vai suusakuurortit. Järelikult om tettü õigit asju.»
Ka edesi plaanitas tarkust rohkõmb äri mano tuvva. «Edesi plaanimi naada tegelemä rakendusuuringidõ programmiga ehk tuuma tiidüst ärihte. Ja tugõma ettevõttidõ innovatsioonitegevüst. Neo omma õkva nuu valdkunna, mille kaudu ettevõttõ nakkasõ tulõvikun tuutma suurõmbat väärtüst,» seletäs Raudsepp.
Kas majandus jääs kasuma?
Raudsepä Piitre märgotas häämeelega majandusõst ja timä vastaossuisist. Küsümüse pääle, kas ettevõttõ jääseki kasuma vai saava ütskõrd täüskasunus, jutustas tä säändse luu: «Aasta oll’ 2012, tulli Soomõst. Väiku laiv, laiva pääl üts Kalõvipoig es jõvva är uuta, kuna Tal’nan vällä saa, kuigi õnnõ mõni minut oll’ aigu. Läts’ leti manu, küsse üte klaasitävve midägi. Valõti tälle midägi kallist pudõlist, krabist’ 30 eurot lavva pääle, võtsõ joogi üte lõnksuga är ja läts’ ussõ manu uutma, kuna vällä päses. Sis ma mõtli, et om aasta 2012, miis kulut’ 30 eurot. Tuu raha oll’ 20 aastat tagasi, 1992, ku oll’ rahareform, 500 kruuni. 500 kruuni oll’ tollõl aol suurõ perre üte kvartali eelarvõ: kütus, süük, ütte-tõist sai osta kah. A läämi viil 20 aastat tagasi, 1972, ku Žiguli, Lada 2101 oll’ kats aastat tuutmisõn olnu. Tollõ poodihind oll’ 5500 rubla, miä 1992. aastal vahetõdi 550 krooni vasta.
Sis ma kai, et tan om sõnnum pensionifondi kogujilõ. Ku meil esiki inflatsiooni ei sutõta tagada, sis panõt autoraha sinnä fondi ja nelläkümne aasta peräst saat klaasikõsõ kangõmbat. Ja ku mõni fond ütles, et tä tüütäs poolõ parõmpidõ, sis saat tõsõ klaasikõsõ viil. Nii et ettevõtõ saa kasuda külh, inflatsiooni nõal, aga tuu ei tähendä midägi.»
Ummõhtõgi ei usu tä, et parhilla omma inemise midägi valmis muutma, ja kasumisõ ja tarbimisõ paraat lätt tävve huuga edesi. «Võit aruta, kas seol kõgõl om mõtõt ja kas keskkund vasta pidä. Eks tä ütel hetkel nakkas perrä andma kah, a parhilla om nii, et mi ei saa seost loobuda. Ku üteldäs, et seo kriis pidi kõkkõ muutma: jah, pall’usid asju muutsõ, a sissu tä es muuda. Iks sammamuudu: taivas om linnukeist tühi, a mi oodami iks tuud, kuna nä lindama nakkasõ, et saas turismi käümä, konvõrentsiturismi ja kaubaturismi. Omma hotelli ja restorani ja kasiino, kes selle nõal elässe.»
A saman usk tä, et ligembäl aol kasus inemiisi keskkunnatiidlikkus niipall’o, et poodist inämb kihvti abiga kasvatõdut söögikraami ei ostõta. «Õigõ pia om meil väiku aparaat karmanin, millega saa tetä kipõ testi ja mõõta rohilidsõ kraami põllumürke sisaldust. Ma väega looda, et seo om lähitulõvikun nii.»
Tsirguhelü kullõja
Koorastõ kant om tunnõt esierälise luudusõ, järvi ja mõtsu poolõst. Raudsepä suur huviala om tsirkõ kullõminõ ja tundmaopminõ. Uma paarihektärilidse kodokrundi päält om tä perämädse 20 aastaga är kuuldnu ja nännü 152 liiki tsirkõ. Tuu om peris suur hulk.
Tsirguhuvilidsõlõ tege murõt tuu, ku hulga parhilla mõtsa raotas. «Ma inämp mõtsa ei lää. Mis ma sinnä otsi, sääl om tühje paiku täüs, raiesmiku, noorõndiku ja rägästik. Ku olõ kotun, olõ rohkõmb mõtsa seen ku sis, ku mõtsa lää.»
Rahmani Jan
Raudsepä Piitre uma kodomoro veeren Koorastõ Suurõjärve kaldõ pääl. Rahmani Jani pilt