Aoluuhuvilinõ Prisko Mart (82) Urvastõ kihlkunnast Tokult tege aoluku. Ei olõ kelgi tõsõl seo 17 aastaga joosul, ku taad jutuvõistlust peetü om, ette näüdädä kolmõ võitu.

Mis tundõga Sa uma jutu seokõrd võistlusõlõ saadit?

Ma es usu, et seo jutuga võida. Olõ Umast Lehest kõik jutuvõistlusõ jutu läbi lugõnu, iks väega häid juttõ om.

Tunnõ om sääne: tuu, et ma piät jäl edimäne, kõgõ parõmb olõma, ei olõ peris ausa. Olõ joba kats kõrda pääavvohinna võitnu. Tahassi, et tõsõ iks kah võidassi.

Kas plaanit viil taast jutuvõistlusõst ossa võtta?

Või-olla ma viil kunagi kiruta, a ei julgu inämb häid juttõ kiruta, et viimäte äkki võida…

Kost Sa nuu jutu võtat? Kuis Sul häid juttõ nii pall’o om?

Mul om aastit iks kah joba. Mu haridus om küll olõmalda, a elu om minnu opanu. Ku tõsõ koolin kävve, olli ma mõtsaveli. Varssi hinnäst mõtsan. Lõpus sai iks kuigi säitsmendä klassi tunnistusõ kätte, a tuu oll’ kah võlsitu. Kahjus tuud direktorit, kes tuu tunnistusõ mullõ vällä kirut’, inämb ei olõ. Ma käve tuukõrd timä man, automaat kangli all. Tä ütel’, et ma olõ eestimiilne miis ja tä kirutas mullõ tunnistusõ vällä.

Tuuperäst, et ma mõtsan olli, olli mu iin kõiki kuulõ ussõ kinni. Ei tiiäki, kost ma tuu talendi olõ võtnu, et juttõ kiruta. Kõik om elust võetu. Ku iks nii pall’u om eletü, om ka, millest kiruta.

Timahavadsõ jutuvõistlusõ võitja Prisko Mart võiduavvokiräga.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit