Ma piät tunnistama, et jäi haigõs. Päält tuud, ku vabariigi aastapääväst pääle Ukrainan sõda käü, ei suta ma inämb kirätüüd tetä. Kõik võtt hulga inämb aigu, egä kümne minodi takast kae uudissit. Mitmõ mu tutva ütlese, et näil om sammamuudu: jõvvulda olõk, miil must.
Ku kuulõ, et naabrimiis plaan uma bussikõsõga Poola sõita, et hädäliidsile vaiaminevät kraami viiä ja mõni inemine Eestimaalõ sugulaisi mano tuvva, om otsus selge. Lää ja sõida täl uma massinaga hannan. Autoga sõitminõ rahustas ja ei lasõ uudissit lukõ. Päälekauba saava as’a uma silmäga üle kaiõn hulga selgembäs.
Innekõkkõ teemi mi taad hindä meelerahu peräst. Saami kokko Valgan: kats miist Kärgulast ja üts Krabilt. Katõ massina pääle om kolm juhti, nii et saami tii pääl roolinolõjat vaihta. Sõidami Korczowa piiripunkti, kohe mi mant om 1300 verstä. Sääl lähkün pagulaisi laagrin saami uma (sõpru abiga soetõdu) kraami maaha panda, miika Eestist üten tulnu Tanja Ukrainalõ sõitva bussi pääle sokuta, 12 inemist pääle võtta ja näidega Varssavi liina sõita. Varssavin uut meid kats peret (ütessä inemist ja üts kass), kiä tahtva saia Eestimaalõ sugulaisi mano.
Kuigi saami kokko hulga inemiisiga, tulõ taa sõidu pääl esieränis teräväle vällä kolm luku. Naa omma noidõ inemiisi luu, kinka elo lask meil tsipa päält üüpäävä ütte jalga kävvü.
Tanja lugu
Umani liina lähküst peri Tanja om vast nii 30 aastakka vana. Perämädse kuus aastakka om tä jupildõ Eestimaal tüül käünü, parhilla tege Põltsamaa kandin puutüüd. Kodomaal om täl 10aastanõ poig, kedä hoit Tanja esä. Tanja luut, et saa nii poja ku esä sõa iist Eestimaalõ pakku tuvva. Esä om tälle ütelnü, et om haigõ ja ei julgu latsõga rändämist ette võtta. Nii ei jääki Tanjal muud üle, ku esi näile perrä sõita.
Valgan tulõ tä tävveste võõridõ meesterahvidõ massina pääle, kiä lupasõ tedä piiri pääle viiä. Kuis säält edesi, om tiidmädä, kuigi käävä jutu, et ka säälpuul omma priitahtligu, kiä inemiisi sõidutasõ.
Tanja om miika üten 27 tunni. Tuu aig kulus pia kõik sõitmisõ pääle, väiku magamisõpausi teemi Rzeszówi liinan, kon ainumadsõ saia olõva üümaja iist küstäs 250 eurot. Katõtarõlidsõna reklaamitun kortõrin om periselt üts väiku tarõ, a mi mahumi är ja ka Tanja saa väiku sirmi takan mõnõ tunni maada.
Hala Kijowska pagulaisilaagrin, miä om Ukraina piirist 6 verstä kavvõn, saa Tanja määndsegi bussi pääle, miä lupa tedä Ukrainalõ sõiduta. Päiv ildampa saami teedä, et tä om õigõlõ paika peräle jõudnu ja avitas sääl humanitaartüüd tetä. Miä edesi saa, ei olõ teedä.
Kirilli lugu
Kirill om 9aastanõ pruunõ silmiga poiskõnõ Kiievi liinast. Täl om tahvliarvudi, kon seen om hulga mänge. Mängi tä mõist ja taht tuud ka tõisilõ näüdädä. Edimäne mäng, miä massina päält käümä lätt, om sõamäng. Poiskõnõ tulistas, mänguvainlasõ saava pihta, verd lindas. Ma ei suta timä sõamängu kaia, pallõ täl näüdädä mõnt muud mängu. Lövvämi säändse, kon tulõ kullakangõ kor’ada. Kirill korjas kipõstõ suurõ unigu kulda kokko.
Kirilli perren omma viil vanaimä, imä, noorõmb ja vanõmb sõsar. Ja kass, kink puuriga teismeiän vanõmb sõsar toimõndas. Kirilli vanaimä om juuraprohvesri. Tä võtt tüü mant kümme päivä vabas, et uma pere maalt vällä toimõnda ja tagasi tüüle minnä. Pikki rongisõitõ ja piiri pääl uutmisõga om tä arvo saanu, et peris nii ei pruugi minnä ja no om täl plaan määnegi aig ellä Tal’nan uma ristipoja man. Vanaimä om tsipa esoteerikahuvilinõ kah, kuts meid pääle sõta küllä Lääne-Ukrainalõ, kon üten timä lemmikpaigan kolm ujakõist kokko saava ja esierälidse väega paik om.
Kirilli imä om kah jurist. Tä kõnõlõs, et om hinnäst Kiievin 12 aastakka uman ammõtin üles tüütänü ja no om tuu kõik läbi, tulõ nullist pääle naada. Timä plaani ei olõ peris selge, ütles, et võiolla läävä edesi Kanadalõ vai Ameerikalõ. Kirilli imä om ainus, kiä kõnõlõs umast sõavälä pääl olõvast mehest: 14 aastakka omma nä kuun elänü ja armastus om vasta pidänü. Üte as’a tuu Kirilli imä viil vällä: tahas ikkõ, a latsi man ei saa, tulõ vasta pitä.
Kirilli perrele tulõ sugulanõ Kärgula küllä vasta. Lehvitämi ja loodami, et pia saami ütenkuun Kiievi liinan pliine süvvä.
Olga lugu
22aastanõ Olga tulõ Tal’na-suurudsõst Vinnõtsja liinast. Täl om üsän kolmõkuunõ poig. Näidega om viil üten üts naistõrahvas kuvvõaastadsõ tütrega, a kas nä omma sõsara vai sõbranna, tuu ei tulõ jutus.
Peris sõta näide liinan viil es olõ, a õhuhäire sundsõva väiku latsõga üüses keldrile külh. Pagõmisõ pinge om nii suur, et ku ma nä päält pääväpikkust uutmist üte hotelli koritorin auto pääle võta, nakkas Olga kesk Varssavi liina auton ossõlõ. Õnnõs om ütel vahereisjal ossõkott valmis pantu ja kõik lätt häste.
Olga ja timä seltskund kõnõlõsõ umavaihõl ukraina keelen, nii et näide jutust ma suurt arvo ei saa. Vahepääl laulva nä ilosat ukrainakeelist laulu. Väiku lats pidä reisi häste vasta. Valga liina om sugulanõ Olga seltskunnalõ vasta tulnu. Jätämi hüväste, luutusõn, et trehvämi kunagi Vinnõtsja liinan.
***
Mõni tähelepandminõ taast reisist viil. As’a omma täpsele nii hullu, nigu kirotõdas. Ukrainlasõ esi kõnõli, et nä es usu viil kats päivä päält sõa alostust, et sõda periselt käü.
Poola ja Eesti politsei kotsilõ tulõ üteldä, et nä tegevä hääd tüüd. Poola-Ukraina piiri pääl ja pagulaisi laagrin tüüt’ kõik nigu kellävärk: ulli eestläse saadõti kipõstõ õigõlõ paika, abi võeti kipõstõ vasta. Eesti politsei võtt’ meid Valgan vasta nigu ammu oodõtuid küläliidsi, kõik panti ilostõ kirja ja latsilõ kingiti mängupupp.
Teimi piätüisi Circle K pensujaamun, kon ukrainlaisilõ massulda süvvä ja juvva anti. Egäl puul tii pääl sai nätä Ukraina lippõ vai kõllatsit ja sinitsit õhupallõ. Mu auto rahvas oll’ tuust tõsitsõlõ raputõdu. «Kõik maailm eläs meile üten, a vele tulõva sõaga sälgä,» võtt’ Olga ukrainlaisi tenolikkusõ ja hirmu üte lausõga kokko.
Rahmani Jan
Hala Kijowska pagulaisilaagri Poolamaal Ukraina piirist kuus verstä kavvõn. Kanguri Lenno pilt