Ku ma piäs uma imä ja majandusõ vahel valima,

sõs ma valis haiklõmalda uma imä

 

Naasõl om mu tarõst kodokontor tettü, suurõst tarõst om mu ja poiskõsõ jaos latsitarõ tettü. Naasõl võeti palgast 25% maaha, a tuu 75% om parhillatsõl aol kah hää. Vahel üüse kirota esi kah mõnõ jutu, väiku leeväraha õks saa. Nädälivahetuisil võta õngõridva sälgä ja säält tulõ leeva pääle kah. Poodin käü ma kolmõ-nellä pääva takast. Ma olõ riskigrupilõ vannusõ poolõst lähembäl, ega naasõ ja latsõga ei olõ mõtõt riski. Mask om mul viimädse 10 aastat iin: ku mul sitastõ lätt, sõs tii hää näo päähä, ja ku mul häste lätt, sõs tii näo, nigu kõik olõs persen. Koton püsümine ei olõ mullõ rassõ, kae internetist filme ja mängi latsõga. Ku nädäli lõpun kalla püüdmä saa, sõs om sääl kah julgõ olla. Sääl lätt tuu katõ meetri riigli esihindäst katõ kilomeetri riiglis ja sääl koroona minno kätte ei saa.

Üts tunnõt miis ütel’ Facebookin, et majandus lätt perse. Et inemise piässi tüüle, kinno, tiatrilõ ja kõrtsi tagasi laskma. Ütel, et sündümine ja kuulmine om nigunii päsemäldä, majandus om valik. Tõnõ, majandusmiis, kitse kõrvalt jutu hääs. Tull’ vällä, et Eestin koolõs üüpäävän 40 inemist, ja koroonaviirusõ puult oll’ välläütlemise hetkes õnnõ neli koolnut. A ma mõtlõ, et ku piäss kuulma 1000 inemist, vai 5000 ja 10 000, kiä sõs vastutas? Tunnõt miis ja majandusmiis? Lubagõ naarda!

Egä numbri takan on inemine. Majandusõlõ miildüse numbri, mullõ miildüse luu. Neli koolnut om periselt neli luku. Neli luku, millen om armastust, tüüd, murõt ja rõõmu, võitmist ja kaotamist. Taad om pall’o kõrdo rohkõmb, ku om üte majandusligu nummõr nelä seen. Egäüts, kes ütles, et olkõ pääle, neli koolnut, a nä olli joba elänü kah, mis sääl õks, või hinnäst majandusinemises pitä. A ku Tervüseammõdi «as’atundja» es olõs algusõst pääle paska ajanu, et mi riigile seost viirusõst ohto ei olõ, mi seo edesiminegi tii pääl ei olõ, ja ku piiri olõs kõrraga kinni pantu ja sissetulõjilõ kats nädälit karantiini määrätü, olõs neo neli luku viil edesi kestnü. Aasta, kats, või-olla et viis vai rohkõmbki.

Ku majandus lätt perse, no las tä sõs lätt. Mille vahel sa sõs valit, majandusõ vai inemise vahel? Majandus jah või tahta ummist pensionäärest vallalõ saia, a inemiisile om ummi vanõmbit ja vanavanõmbit vaia. Latsilõ om vannaimmä ja vannaessä vaia, suurõmbilõ om ummi vanno vanõmbit vaia, et määnegi sild hindä latsõpõlvõ alalõ püsüssi. Seo käü nigu suurõs saamisõ mano, et sa läät ummi vanõmbidõga kuun umma latsõpõlvõ tagasi, vaidlõti sääl uma vaidlõmisõ är ja tiiti sääl sõs hindä vahel rahu ja lepmise. Tuu as’a piät elon är tegemä ja rahu piät tettü saama, ilma ei olõ elämine elämist väärt.

No ja õks, majandus lätt perse. Mis sääl majandusen nii köütvät om? Valitsus and’ õkva Eesti Energiäle 125 miljonit eurot vahtsõ õlitehassõ tegemises. Kõik maailm lätt rohilist energiät piten, a majandus sai hindäle, mis tahtsõ, õlitehasõ. Majandus om tühi Saarõmaa sükäv satam, tühi Koidula piiripunkt, tävveste mudsulda ringristmigu siin ja sääl, mis omma õnnõ tegemise peräst siiä-sinnä tettü. Majandus om egäsugudsõ hankõ ja kõik sääne hämmär ja segäne, kohe lihtsät inemist mano ei lasta. Ja pensionär, ku ma võta näütüses kasvai uma imä, om ausa, avitaja ja tüütegijä inemine, eläs tuust mittemillestki, mis majandus tälle and, ei vingu, ei hädäldä. A majandus om peräst tõist nädälit kriisi nigu tsiga aia vahel ja rüük. Appi-appi!

Käü perse, majandus! Ku ma piäs uma imä ja majandusõ vahel valima, sõs ma valis haiklõmalda uma imä, mu peräst võinu seo majandusõ mõnõs kuus tävveste är lõpõta. Las täl lätt heng vällä! Ku kriis läbi saa, teemi hindäle tävveste vahtsõ majandusõ. Ja mitu kõrda parõmba.

Ku sa normaalnõ majandus olõt ja püssü tahat, sõs võta hindäle normaalsõ as’atundja ja eksperdi tüüle. Tervüseammõdi jopskidõ tüü tulõmit mi nüüd helbimi, ja seo, midä ma parhilla näe, om kummi vinütämine. Nii satas majandus tõtõstõ kokko. Anda inemiisile paar päivä söögitagavara ja peldikupaprõ kogomisõs, avita tuu man noid, kiä esi tuud tetä ei saa, sõs neli nädälit tävvelist karantiini, tävvelist tüüsaisangut, mille puhul jäässi tüühü õnnõ elotähtsä as’a nigu meditsiin, politsei ja pästeteenistüs… ja viil mõnõ, ja mi võissi as’a är unõhta. A meil vinütedäs kummi, ja ma pelgä, et niimuudu seo kumm vinüs meil lõpmalda pikält.

Inemise omma rohkõmbki ku mõistligu, nä omma silmäga nätä vastutamisõvõimuga, hoitva vahet, kandva maskõ, uulidsa pääl ei näe ülearvo hulkmist, a valitsus om otsussõvõimulda, ainumanõ, midä sutõtas tetä, om larm. Inemõiguisi ärvõtmisõst ja muust säändsest. Inemise tiidvä, et parhilla om kuuntüü olokõrrast vällä tulõmisõs ainumanõ tii ja kuu aigu tävvelist karantiini, ku pääle tuud saasi tävven mahun tüütegemisega pääle naada, olõs kõigilõ joudumüüdä.


Ruitlasõ Olavi,
maskiga kiränik

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit