Ütskõrd kutsõ sõbõr mu kalalõ. Tükk aigu ollimi joba sääl olnu ja ütekõrraga visas’ sõbõr kogõmalda uma õngõkonksu mu pökse külge kinni. Mi es saa kuikimuudu toda säält kätte.

Viimäte löüdsemi klaasikilda ja lõiksimi õngõkonksu säält vällä.

Pöksi olli är lahutu ja sinnä jäi kats suurt mulku. Niimuudu kogõmalda sai hindäle vahtsõ ao moodulidsõ pöksi.

Rämsoni Oliver-Sten

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit