Ku hariligult om lehekuu alostusõn tettü suurõ rahvaga talgopäivi, et uma külä tiiveere ja muu käüdävä kotussõ asust puhtas kraami, sis timahava kutsõ «Teeme ära!» talgopäävä miiskund kõiki eestimaalaisi üles tegemä ja kandma rõivast maskõ. Niimuudu tahetas viirusõ levimisele punkt panda. Tuust huulmada es jäetä mitmõl puul ka harilikkõ kraammistalossit är, kuigi eriolokõrra säädüisi perrä pidivä kõrraldaja kaema, kuis tetä nii, et inemise ütstõõsõga kokko es putnu. Ka Sulbi kandin tetti 2. lehekuul paarikümne inemisega hääkõrratüüd.

«Kuigi om vaia seo kodokant kõrda tetä, om koroona vai ei olõ. A piät kaema nii, et kiäki kokko ei trehvä,» selet’ Saamo Airika Sulbi maarahva seldsist.

A midä sis tõistmuudu tetä tull’? «Kirotimi kutsõn pikä seletüse, et rahvas ütte parvõ es kogunõnu. Ja väega häste tulti kokko: egä pere tull’ uma massinaga, lavva pääl olliva kinda ja prügükoti, esi lätsivä, võtsõva. Kõnõlimi är, kohe minnä, ja egäüts läts’ umma tüüd tegemä, summa kogunõmist es olõ. Peräst oll’ süümine niisama: lavva pääl oll’ süük portsõ kaupa valmis pantu, õgaüts läts’, võtsõ umalõ perrele ja läts’ õkva minemä. Kohapääl süümist es olõ,» kõnõl’ Saamo.

Sulbi ja Kärgula kandi rahvas tekk’ seokõrd töid kolmõn esi paigan. Sulbi keskusõn riibuti lehti ja värviti är bussijaama saina. «Kolm saina om, kolm inemist saa tan tüüd tetä,» selet’ Saamo Airika tüükõrraldust. Kõrda säeti ka jõõviirne puhkõkotus. Kärgulan kõrrastõdi tiiviiri ja vana mõisakotussõ mano tettüt puhkõpaika. Ja nigu õga aasta, tetti hääkõrratöid ka Hindriku talun Määritsa lahingupaiga man.

Rahmani Jan


Sulbi keskusõn riibuti 2. lehekuu talgopääväl lehti ja värviti bussijaama sainu. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit