Miä tege ütele rõõmu, või tõõsõlõ hirmu ja vallu tetä vai kogoni elo massa. Niimuudu om ilotulõstiguga. Kunagi mõtõldi Hiinan, et tulõvärk avitas kurjõ vaimõ kavvõmbal hoita ja säält läts’ tuu kommõ muialõ kah lakja. A ku rehkendä tulõvärgiraketi lühküt eloikä, om timä mõo luudusõlõ peris suur.

Tulõvärk tekütäs eläjile hulga stressi ja või nimä ettearvamada asjo tegemä panda vai tervüsele halvastõ mõoda. Minevä suvi kuuli ütel pulmapidol tulõvärgi peräst hopõn. Veiervärk või ka pall’odõ inemiisi, näütüses sõa iist pagõnuidõ ukrainlaisi henge jürrä.

Ma hoitsõ timahava seost sõgõhusõst kavvõndalõ, lää es esiki vällä. Mõtli, mille om ilman nii hulga ull’ust ja huulmada olõkit, kas sõast viil küländ ei olõ… Silmävesi juusk’. Mille om mõnõlõ taad larmi vaia?

Imeligu omma naa inemise uman larmihimon. Näütüses pall’o mehe pidävä vägeväs tuud, ku mootorsaag plärises, saa tsiklile helü sisse lüvvä vai traktorit müristä. Inämbüisi ei olõ tuud periselt vaia, seo nigu avitanu täütä midägi puuduolõvat näide mehelikkusõ man. Mõtlõmisõ kotus…

Mu meelest võinu paugutamisõ vabalt är keeldä, selle et seo om julmus pall’odõ jaos ja egäl aastal om hulk näütit, ku kiäki saa tuust vika vai mõni majapidämine palama pandas. Tulõvärk hiit taivalõ suurõ hulga keskkunnalõ halvu ainit ja kemikaalõ. Tulõvärgiga käü üten ka suurõ hulga kasvuhuunõgaasõ laskminõ atmosfääri ja tuu and kliimamuutuisilõ huugu mano. Keemilidse ühendi ei kao keskkunnast kohegi ja läbi atmosfääri ja maapinna löüdvä nuu tii inemise organismi. Kõgõ suurõmb mõo om tuust õhulõ, midä mi sisse hingämi ja tuuga ka hingämisteiele. Pidostuisist jääs maaha suur hulk asku, kon seen om ohtlikkõ pürotehniliidsi ainidõ jääke. Kõnõlõmalda mürä- ja valgusõreostusõst.

Tähistä saa ka tulõvärgildä ja nii, et hoiat ello, tsirkõ, eläjiid, inemiisi. Eestin passis väke luvva väiku tulõ tegemisega. Tuli and valgust, lämmind ja tuu muistist ello miilde. Esiki taivatähe helkäse tulõ kotsil tõistmuudu.

Soovi kõigilõ vahtsõs aastas inämb tõisiga rehkendämist!

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit