Suvõaol om inemiisil arvada inämb aigu mõtõlda ummi läbi­käümiisi ja tahtmiisi pääle. Õnnõs om suvõl ka umajago festivalõ, kon pakutas võimaluisi hinnäst arõnda ja kon saa tunda ka inemlist lähküst. Õkva säändse olli ütisüse- ja joogafestival, iin uutva tantra- ja hengefestival.

Ma olõ noidõ teemadõga kümme aastat köüdet olnu ja timahava opsõ esi kah terapeudis. Nii julgu ma üteldä, et inemiisil om peris nälg armastusõ, lähküse ja süvembide kokkoputmiisi perrä. Saman om inemiisil veidü tiidmiisi seksuaalsusõst ja tuust, kuis suhtõ tüütäse. Kõgõ takan omma aopuudus ja kassin läbikäümine tõisi inemiisiga.

Inemlist lähküst om vaia meil kõigil, ja esieränis viil avvustavat ja armastavat putmist. Targa ja julgu omma neo inemise, kiä ei pelgä seod esi küssü. Nä käävä kasvai kõrraperälidselt tasoja man.

Ütisüsefestivalil kõnõl’ üts miis, kuis tä tüüt’ vannu inemiisiga ja võtsõ ütskõrd ütel vanal naasõl lihtsäle käest kinni. Naanõ nakas’ ikma, selle et kiäki es olõ tuud 20 aastakka tennü. Et süvembät ütisüst luvva, om pututaminõ võimsa tüüriist. Ku kõnõlat uma paarilidsõga vai klaarit tüllü, sis hoia täl käest kinni ja kae silmä.

Latsõ otsva lähküst ja putu­tamist esi, a suurõ inemise õkva ku unõhtasõ seo är. Ku olõt käünü vai elänü lõuna puul, sis olõt vast nännü, et inemise ei hoia sääl säänest vahe­maad ku meil. Nigu muusiän silestedäs, patsutõdas ütstõist, põsõ pääle mus’otamisõst ma ei kõnõlagi.

Nahk om mi kõgõ suurõmb tunnõtamisorgan. Tuu tähen­däs, et tiidmist – pututaminõ om tähtsä – tasos kõgõ meelen pitä. Kahjos omma tiidmise seo kotsilõ väega väiku. Seksu­aalsust ja sensuaalsust meil kah nal’alt kongi ei opata, nii et kõik tulõ hindäl vällä löüdä ja vällä märgota.

Inemline lähküs om tuu põhi, kost kõik pääle nakkas. Inemise kohus ja tsiht piäs olõma seon vallan tiidlikumbas saia, et olla parõmb paarilinõ ja armastaja, oppi hinnäst lõdvas laskma.

Ku peren omma latsõ, sis om väega tähtsä, et vanõmba lövväs ka tõnõtõsõ jaos aigu. Mõnikõrd om vaia otsi latsilõ hoitja, et saas paarilisõga kõnõl­da ja tedä pututa, nii et seo pututas ka hengekiili.

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit