Üts muistinõ indiaani ettekuulutus kõnõlõs vikakaarõsõdalaisist (ing rainbow warrior). Neo omma sõdalasõ, kiä ei võitlõ tulõ ja mõõga, a armastusõ ja valgusõga – iks harmoonilidsõ elo iist. Nä tulõva vällä sis, ku maad räüstäs vahtsõnõ katk (parhilla sis COVID-19) ja inemise omma hindä olõmist unõhtaman.

Seo vana tarkus om pandnu inemiisi joba alatõn 70. aastist umma ilmakaemist rainbow-kokkotulõkil jagama ja süvembäs tegemä.

Ma kuulsõ seost kokkotulõkist üle 20 aasta tagasi. Aastal 2002 võtsõgi ma koti sälga ja sõitsõ bussiga Saksamaalõ ja säält edesi Portugali – mu vikakaarõ-pillakaar sai alostusõ. Ku otsit hinnäst, armastat illu, valgust ja vabahust, sis om seo su kotus ja pere. Seo om su jaos plannõdi kõgõ parõmb pido, kon ei olõ määndsidki riigliid ja piirdmiisi.

Pääle toda käve ma kogonõmiisil Püreneeden, Bulgaarian, Soomõn, esiki katõaastadsõ latsõga Mehhiko tsunglin. Peräkõrd ummõtõ om seo vikakaarõperekund löüdnü kodo Eestin, kahjus väega halval aol.

Hää om siski teedä, et viil viimätsit nädälit jagasõ Võromaa luudusõn umma helget ja selget miilt kavvõlt tulnu külälidse… Taasperi-Antsla seiklüisist ei massa kõnõldagi, a jälitüstüü Hargla lähkül lõppi nii, et RMK ammõtnigu ja politsei istsõva ütitsen tsõõrin: politsei pallõl’ andis ja kuuntüün löüti laagriliidsile vahtsõnõ laagrikotus Koiva jõõ veeren.

Annas no kõgõvägevämb inemiisile inämb arvosaamist ja laembat miilt rehkendä uma süämehelü perrä ja pitä meelen, mis om inemises olõmisõ man kõgõ tähtsämb.

Ka Kapstamägi om nüüd umal moel vikakaarõst pututõt, a seod tundva õnnõ nuu, kiä uma süäme vallalõ tegevä…

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit