Vahtsõ alostusõ omma põnõva. Ma kolisi joulukuu alostusõn Võro liina Kapstamäele elämä. Tunnista ausalõ, olõ-s inne tuud nimmegi kuuldnu. Õkva tekkü huvi, mille seol mäekesel sääne nimi om? Umakandi kodoluku tulõ jo tunda!
Internetist Kapstamäe aoluku es lövvä. Küsse uulidsa pääl vanõmbidõ inemiisi käest. Pakuti variantõ, et tan ollõv Vinne aol olnu määnegi aiand ja kunagi lihtsäle hainamaa, a väega kimmäst teedüst mul siiämaalõ ei olõ.
Kapstilõ miildüs päiv ja tuul ja tan kundikõsõ pääl piäs seod suvõl jakkuma. Betoonmajju ümbre om hulga suuri muroplatsõ, kon saanu väega häste liinaaiandust tetä ja kasvai sümboolsõ kapsta maaha panda. Noid, kel umma aiamaad ei olõ ja kiä häämeelega vahepääl sõrmõ maa sisse tsuskasõ, olnu kimmähe.
Mullõ miildüse väega Tarto liinanuuri luudu kogokundligu aiaalostusõ. Olõ esiki olnu ütel aiakuunkäümisel, kon pääle talgidõ tetti ütenkuun süvvä, aeti juttu ja inemise saiva sõbras. Liinaaiandus olõ-i midägi vahtsõt ega ultramuudsat, seod tetäs ka Tal’nan. Vahtsõ Maailma seldsi korgaol häitsi üts kogokunnaaid õkva kortõrmajju vaihõl ja parhilla om kinä alostus rahandusministeeriümi kõrval.
Tan Võromaal olõ kogokundligu aiandusõga kokkõ puttunu õnnõ Küläoro permaaian Vahtsõliina kerko man, a looda, et seo jõud inämbide inemiisi tiidvüste, et esi süvvä kasvata om hää ja tarvilik.
Ma imehtä ja saa-i sukugi arvu, mille Võrol olõ-i kortõrmajju man eräle prügükastõ biojätüsside jaos. Mu jaos om esihindäst mõista nuu vällä sorti, selle et tuust saa vahtsõnõ muld. Mille pidänü tuu muu asuga ütte patta pandma, nii et kiäki kongi piät seod viil eräle vällä tuhnma?
Olõt sa kunagi mõtõlnu, ku pall’o biojätüssit üts kortõrmaja tekütäs? Seo om küsümüs kortõriütisüisile, kiä saava jo säändse prügükasti telli. Ku pall’o väärt mulda tuust saa suuri ja uhkidõ kapstapäie kasvatamisõs.
Uutkõ tsipa, keväjä nakka tuuga Kapstamäel pääle!
Lumiste Kati
Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.