Päiv paistus, om kullanõ rehekuu edimäne päiv. Ja nigu iks, om seo päiv riikevaihõlinõ muusigapäiv.

Muusiga om mu henge palsam, trüüst minno. Laul tege jo rõnna rõõmsas ja õdagu, ku kuu joba uman hõpõhiilgusõn paistus, laulami hispaania keele tunningi.

Arva, et Lauluesä Kreutzwald iknu silmä pääst, ku nännü taad loidust ja inemiisi herksüse ärkaomist Võro liinan, esiki muusigapääväl. Majahoovõn võinu jo mängi sis orkestri, hõisada laulukoori ja lõõdsa uma mängo valla lüvvä. Imelidse helü võinu voolada puhtast rõõmust.

Muusigu ja lauljana või tunnista, et peris rassõ om tan määnestki tõistmuudu muusigaüritüst kõrralda, et inemise mõnno tundnu, hinnäst lõdvas lasknu, ja näid olnu hulga.

Ma olõ-i tan kolmõ aasta joosul üttegi suurt inemist uulidsa pääl vai rannan vai uman majan laulman kuuldnu. Kas seo omgi normaalsus?

Mis laulurahvas mi olõmi, kuis mi Lauluesä perändüst hoolõga hoia? Laulminõ olõ-i jo häbüasi!

Tuuperäst laula esi rattaga müüdä tühjü uulitsit kihutõn prantsusõ šansoonõ, et väikust Võrost saanu kõrraga Pariis, ümisevä tuvi ja valgõ lauluengli külvänü umma tolmu inemiisi kõrvu. Ossa saava ka trepikua, kon hää akustika, kerikist kõnõlõmalda.
Näütüses Hispaania linnujaamun koristaja laulva hinnäst unõhtõn, linnugimehaanik lõõritas tävvest kõrist, stjuuardess ümises süüki tuvvõn. Kas seo om tuuperäst, et sääl paistus päivä inämb?

Laulurahvas? Õnnõ kõrraldõdult ja laulupido jaos. Seod om jo veidü, vai mis?

Esiki laulupido rongikäügin es julgu mi segäkoori rahvas esi laulu iist võtta, oodi ja manitsi minno koorijuhi kõrraldust uutma. Mullõ tuu ei passi, ei miildü. Or’amiil ja huulmada olõk ei joosõ mu suuni seen.

Tuuperäst kepsuti hoobis kooni Kadrioroni politsei- ja piirivalvõorkestri kõrval, miä mõnusit sambarütme vällä lask’. Kolm nuurt trummimiist tundsõ esi tävvega ummi kässi tüüst mõnnu.

Hää inemise! Ärmi vahi pümmel süküsõdagul vilkvat ekraani. Tulõmi kokko ja laulami!

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit