Süküs om illos ja hallõlik aig. Kõgõ tulõ sügüse miilde Puškini «Eleegia».

Seeniaoni, ku lehe puun, om hengele hää tsipa kirivät Eestimaad pite ümbre rännädä. Koolivaheaig oll’ õkva nigu tuusjaos mõtõld. Sõidi katõ latsõga Saarõmaalõ, et mandrist puhada ja hinnäst meretuulil karmistõ hellätä laskõ.

Avasti võlumaa Tornimäe külän. Viikingide aigu ehitedi sinnä muul, miä jõudsõ vällä tuuaigsõ tulõtorni ala. Muuli jaos veeti vanast linnussõst kivve kokko.

Mäe pääl om õigõusukerik. Mu 14aastanõ poig ronõ üten papiga kerigutorni ja sai kellä lüvvä! Mu jaos oll’ seo nigu pühitsüs mu pojalõ mehes saamisõs. Pilt tuust, kuis mi kolmõaastadsõ Lindaga sääl all kellä lüümist kulssimi, lää ei arvada ilmangi meelest.

Hää inemise Tornimäe köstrimajan kõnõli juttõ umast elost, ku äkki koputõdi ussõ pääle ja tull’ nuurpaar, kiä plaansõ laulatust. Tulli pallõma õnnistust. Nä es ütle tuud esi, a tuu paistu näist nii kõvastõ vällä, et ma pidi seo esi rõõmuga sõnnu sisse pandma.

Sannakõnõ tekk’ meid kõigist ilmapattõst puhtas ja kerge oll’ sääl Tornimäel hengädä. Illadsõ vabarna, makõ tomadi kasvumajast, kuldnõ lehevalgus. Rehekuu lõpun vabarnit kor’ada om suur õnnistus!

A ka Võromaa jõud inemiisi näoga egäle poolõ, ka väikuhe Tornimäe puuti, kon kitside riiolidõ vaihõl uno vaband’ ja ma vastsi: «Olõ-i hätä!» Tä kostõ, näüdäten mu rõnnamärgi «Kõnõlõ mukka võro kiilt!» pääle, et inämb tä ei kõnõlõ, a üles kasvi Lasva küle all. Nii mi sääl riiolidõ vaihõl heietimi Võromaast ja võro keelest. Illos oll’.

Ja neo kiviaia… Näil om määnegi esieräline vägi. Ku iks latsiaia ümbre käänd hinnäst võimsa kiviaid, sis tuu pilt jääs arvada egävädses uma väega latsõ henge. Aituma, muinasjutumaa!

Ütte tiiä kimmähe. Ku läät rändämä, kasvai naabriküllä, võit löüdä imeliidsi inemiisi ja kotussit, miä sinno üllätäse ja väke mano andva.

PS. Kutsu huviliidsi 12. märdikuul Võrol kosmilidsõ ühendüse helürännäkulõ. Teedüs ja kirjapandminõ hundva48@yahoo.com.

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit