Tükis nii olõma, et tuud, midä kõrraga pall’o käen, ei mõistõta inämb hinnada. Nii om ka võimsa väega ravihain pall’odõ inemiisi jaos innembä kuurmas, kuigi võinu olla õnnistusõs.

Söögis ja ravis om seod lillikeist väega kavva tarvitõt, tedä või peris maapäälitses päivligus nimmada. Tä lehe ja nupi omma C- ja B-vitamiini täüs, tä puhastas häste verd. Võiulillist saa tetä salatit, häitsmit saa häste paniiri ja ma olõ häitsmist esiki magõhit pannkuukõ tennü. Nupukõisi saa mariniiri nigu kurkõ. Juuri saa rösti, sis jääs näide mõro maik vähämbäs ja saa kiitä hää maiguga võiulillikohvi. Esieränis hää meki saa, ku sinnä röstitüid tammõtõhvõ mano panda. Loomuligult saa timäst tetä ka olt ja veini. Võiulillivein oll’ muusiän Goethe lemmikvein ja kah’os saa tuust õnnõ ütsikin Euruupa kohvikin mõnnu tunda. Eestin omma võiulilliveini tegijä tävveste olõman.

Lillikene avitas kergendä podagrat ja reumat, passis tsukruhaigilõ, om hää siitmise tugõja, üten kõrvõnõgõssõga avitas keväjäallergia man. Jo keskaost om tedä tunnõt ku massapuhastajat.

Ku võiulill moro sisse tulõ, avitas tä tõisil kasvõl parõmbalõ kassu. Lill vii uma juurõga õhku sügävämpä maa sisse, muut niimuudu mulla struktuuri ja avitas kasvõl vajaminevit mulla mineraalõ vasta võtta. Tuuperäst ei piäs timäga moro seen võitlõma, las tege uma kõlladsõga ütesugumast rohilist massi rõõmsambas ja rikkambas. Ja muidogi pakk tä putukilõ söögilissa.

Lääne-Euruupan nakkas võiulill tsolgidu luudusõ peräst är kaoma ja tuuperäst om timäst saanu hinnat pindretaim.

Põh’a-Ameerikan tähistäs võiulill keväjä alostust, sääl omma võiulillifestivali tunnõdu joba aastit. A Eestingi, Pärnumaal Kihlepan, toimu timahava jo kümnes võiulillifestival põnõvidõ loengidõ ja kontsõrtõga. (Seokõrd kül läbi interneti.)

Võiulill häitses viil mõnda aigu, tuuperäst tunnõmi häädmiilt seost lihavast rikkusõst, midä maa meile kinknü om!

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit