Tunnista, et parhillatsõst aost, seost otsalda karantiinist om mullõ väega villänd saanu. Tahas joba pito pitä, kohvikun ja tiatrin kävvü. Ma ei olõ nii tubli olnu, et olõs kõik aig koton püsünü, seo om mu loomulõ vasta. Võimalik, et neo, kiä hinnäst kodosainu vaihõlõ kinni omma müürnü, omma joba hullusminegi veere pääl. Sis võitki arvo saia, et igävüse ärajamisõs vahitas kortinmaja aknõst vällä ja kutsutas politsei, ku näütüses latsõ joostõn kattõ miitret vahet ei hoia. Õkva nii juhtu ütel pääväl Kapstamäel, ku viieaastadsõ jõnglasõ kodohoovi pääl lustsõva. «Kaivati,» tunnist’ politsei tülpünü näoga.

Proovi iks tuust arvo saia, et surmahirm, igävüs ja kalõhtuminõ tegevä uma tüü, a päälekaibaminõ om siski jälle. Jäägu kaibaja süänd vaivama tiidmine, et niimuudu või egävädses aos mõnõ laulu sisse trehvädä.

Säälsaman näe, et Nöörimaal omma mu tubli 91aastadsõ sõbra joba kasvumajja redissit külbnü, tomadi- ja paprikakasvo ette kasvatanu, pindremaa üles kaibnu. Mõõduperäne liikmine, värski õhk ja sõrmõ maa seen ei anna näile kül määnestki põhjust igävüst kurta. Säändsen iän iks vahepääl valutas kostki ja pää käü ümbre, a noorõmbilõ igävüsetundjilõ andva nä silmä ette.

Maahariminõ hoit inemist vormin, ka vaimu tervembä, selle et maa maandas. Tiiä pall’osid, kiä omma maaharimisõst tävveste kavvõlõ jäänü, ütlese, et näil olõ-i tuu vasta määnestki huvvi õga suunt. Mu jaos om seo külh üts mõnosampi protsesse, kaia, kuis ütest maalapist saa pinnär ja perän vilärikas rohilinõ paik. Nii põnnõv om kasvõ kasumist kaia. Seo om midägi väega esiumast ja lähkot, ku olõt ütele siimnele andnu võimalusõ pääle naada vahtsõt ello.

Mu süä rõõmustas, ku näe, et iks inämb omma noorõ seon kriisiolokõrran naanu mõtlõma maalõ kolimisõ ja uma söögi kasvatamisõ pääle. Ka keskkunnaammõt manitsõs, et inemise võinu muroniitmisega tagasi hoita. Moro om suurõmban plaanin üts mõttõlda orjus, miä ei söödä ei inemist ega mutukit. Las võiulilli olla ilosa, las mutuka tundva rõõmu seost rikkast söögilavvast.

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit