Märgota vahepääl, mille om nii, et inemise ei olõ tuhandidõ aastidõ joosul väega edesi arõnõnu, innembä om olnu regress. Seo pututas nii vaimsõt, füüsilist ku keskkundlikku tasandit. Hirmus raiskaminõ, ületarvitaminõ, kasuahnus ja tuu ossa saagminõ, mink pääl istutas, omma õnnõ väiku osa allakäügist.

Suurõst luust omma inemise kimmäle luudu minkaski inämbäs, jumala muudu tegeläisis, kink elo mõtõ om püüdä edesi, häädüse ja valgusõ poolõ. Meile kõikilõ om antu pall’o inämb, ku mi är pruugimi. Mi potentsiaal om satu kõrdo suurõmb. Kas tuu ei tii kurvas?

Tuu mõnõ lihtsä näüte, miä seo maidsõ ilma man egä päiv silmä jääse.

Om kuum suvi ja ummõtõ niitvä pall’o inemise kõva plärinäga muro nii lühküs, et seo kimmäle päävä käen är kõrvõs, ja sis om tuud vaia jäl kõvva valla. Seo om üts hindä orjas tegemise viis.

Hain om tähtsä ressurss, minkast komposti tuuta, vahtsõt mulda tetä. Muld om maa jaos nigu inemisele nahk. Permakultuur om väega vana meetod kokko hoita aigu, miä lätt kitskmises ja valamisõs. A iks om suurõ massiga võrrõldõn õnnõ käpätäüs noid, kiä tuud periselt praktisiirvä. Permakultuur om luudusõ ökosüstemi perräaimaminõ uman aian, et aiandus olnu võimaligult loomulik ja es raisanu ressurssõ. Ku muld põhu vai muu multsiga kinni katta, ei kuio tä õkva är ja mikroorganismi saava rahun toimõnda, muul juhul olõmi jäl valamisõ ja mullavahtsõndamisõ orja.

Õkva sai läbi jaaniaig, kon arvada kõgõ inämb aastan süüdi är lihha, selle et lihasüüjile liha miildüs. Ummõtõ om olõman satu muid võimaluisi. Kas ei olõ egoistlik olla umma harinõmiisi ja maitsõmeele ori? Liha tuutmisõs kulus satu kõrdo inämb ressurssõ ku sama hulga rahva kasvõga ärsüütmises. Eetilidse põhjussõ viil lisas. Eläjil omma sammamuudu tundõ. Viis, kuis eläjit peetäs, om ekspluatiirvä, vägivaldnõ ja ei olõ humaannõ.

Oh annas Jummal inemiisile inämb mõistust ja ausit mõttit, suurõmeelisüst ja edenemise väke!

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit