Pidulaud om kõigi suurõmbidõ sünnüpäivi aigu tähtsä. Eesti Vabariigi sünnüpäävälavva pääle passis häste kiluga võiuleib.
Uma riik and inemiisile võimalusõ tunda rahvustunnõt, olla minkastki üts osa: kõnõlda umma kiilt, hoita umma maad, inemiisi ja kultuuriperändit. Kõkkõ seod, miä meid rahvusõna ühendäs. Sada om illos nummõr – om, midä hoita, väärtüslidses pitä ja latsilõ edesi anda.
Kiluga võiuleib om vabariigi sünnüpäävälavva pääl hädätarvilinõ süük. Tä sais kuun mi rahva aoluukildakõisist. Läükvä kilusällä kalamiihi tuulõst ja rassõst tüüst parkunu kässi vaihõl võrgun helkämän. Koorõst võiu välläklopmisõ vaiv. Eesti võiu kuulsus vabariigi algusõaost, ku võidu müüdi suurõn hulgan Inglüsmaalõ. Rüäleevä ainuumanõ maik, traditsiooni. Pall’udõ naisi ja esiki miihi egänädäline leevätegemine koton – ka täämbädsel aol, ku jo kõkkõ om poodist saia.
Kiluga võiuleevä tegemine om lihtsä, tuud saa tetä ka üten latsiga. Ja esiki ku võiuleevä ei tulõ sis kõgõ kõrraperätsembä vällänägemisega, om ummi kässiga tett pidusöögil iks kõgõ parõmb maik.
Hää kiluvõiuleevä tegemises om vajja: umaküdsetüt leibä, talovõidu, killu, munna, sibulit.
Küdsä leib eelmidsel pääväl valmis, selle et seo piäs inne lõikamist jahtuma.
Lõika umaküdset leib kääres, määri võidu leeväle pääle, võiu pääle panõ vürtsikilu, munalipsu ja mõni sibularatas. Säe võiuleib taldreguga ilostõ lavva pääle ja kostita tuuga ummi kalliid küläliisi.
Ilosat vabariigi sünnüpäivä!
Kärgenbergi Helina
Üten latsiga tettü kiluvõiuleevä. Asi Allari pilt.