Viimätse ao meediauudissõ lahksasõ ütsi, kuimuudu Ukrainast erilennukiga võõrtüülisi tuuas ja mis näist Eestin saa. Muiduki nimmatas är, et ilma ei saa, ei tulõ vällä. Umil ollõv soeluu kõtun – ei painu kummardama.

Midägi vahtsõt tollõn jutun ei olõ: vinne aigu tuudi kah karjanaisi idast. Vahe om, et tuukõrd tuudi Tsiberist eestläisi esiesäde maalõ tagasi ja kimmä tiidmisega, et siiä nimä jääse. Meelega mõista, et sekkä trehväs’ mõni vinläne, volgasakslanõ, ukrainlanõ jne. Nuu olli kõik vindsõ tüüinemise, paksust ja vedeläst läbi tullu. Kui tull’ Eesti Vabariik, es olõ nimä sukugi nurisõjiide iinotsan, kuigi elu oll’ tuukõrd pehmelt üldä vilets. Mul om meelen, kuis ma sai üte paduvinläsest karjamehe käest nuumi, ku tsipa nurina muudu hellü tei. Miis kärät’ mullõ: mis ti sis mõtlidi, et uma riigi tegemine käü niisama laulu ja ringmänguga. Et näide põlvkund läts’ hummugu kell 4 tühü ja hääl juhul saie kell 11 õdagu koikudõ hiitä. Ütel’, et mõnõ õks usksõva, et hillä-tassa lätt elu parembas, ja näe imet – läts’ki. Ma tiise, et miis kõnõlõs tõtõjuttu.

Läts’ nii, et kongi pingutõdi parembasminekiga üle. Kui tüüline ots kõik aig ammõtit, kon põhitüü om nupuvaotamine, sis om asi selgelt üle võlli.

Joba sis kõnõldi stiimuliide kriisist. Tuukõrd käve tuu jutt küll päämiselt ülemuisi kotsilõ, lihttüülist loodõti õks rahaga kinni massa.
Eräsektori lehmäpidämine lõppi selle, et «lehmäga olõt väega kinni». Osalt om tuu jutt jama, kuna ega tegevusõga olõt kinni, kui sa piat asja iist vastutust kandma. Niisama võit üldä, et eluga ülepää olõt väega kinni. Om tegünü imelik arusaamine, et vahepääl piat kiäki tõnõ su ellu elämä ja midägi ei tohe hukka minnä tuu aoga. Vai sis koolõt mõnõs aos är ja heränet jäl ellu, ku kõik hää om.

Om ilmselge, et inemiisi olõs vaia naada ümbre kasvatama. Vinne aigu oll’ üldiselt teedä, et tuud saat tetä, nika nuur keskkoolin käü. Meil aga omma egasugudse õiguslasõ egasugutsõlõ latsi tüülepanõkile rinnaga vasta: «Nu, streljai!» Laskma näid kiäki muiduki ei nakka, vähämbält Euroopan, aga nii edesi majandada kah ei saa. Mõtõlgõ esi: varsti om Ukraina kah nupulõvaotajiide valitsusõ all, kauas näil sis viil tuud tüühimmu alalõ hoitus.

Mis sis meil üle jääs? Moslemi? Ristiusu häötüs om sis käega kumbada. Mitte et mul timäst väega kahju olõsi, ma jo ristmäldä. Aga umma eluviisi tahtnu küll alalõ hoita. Tollõn mõttõn ei olõ ukrainlaisi variant viil sukugi kõgõ hullõmb, seenis ku näil tüühimu alalõ.

Ukrainlaisi pellädä ei tasu, näide eluviis om mi umaga väega üttemuudu. Pellädä tasus tegelikult umma rahvast: mis meist saama nakkas, ku umal jõul inämb majanda ja riiki üllen pitä ei suta.

Pulga Jaan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit