Suur murõ ja hädä, mea talvõl algu, kõgõ ilma haard’ ja viil põraki meid maha jättünü ei olõ, tunnus siski nigu unõtuvat, selle et nakatas otsma jutuainõt ja häti, mea nigu…imeligu tunnusõ.

Kauõn ja võõran riigin tapp’ üts julm inemine tõsõ ärä. Olli konagi üten kotsin tüül ollu. Kiä tiid, mea nail klaari oll’ ja mille riigiamõtnik uma kohusõ unõt’ ja mõtsikus läts’, aga nii juhtu, ja kõgõ hullõmb, et mehi nahavärv es olõ üts. Tuust võit viil arru saija, et tapõtu rassist inemise uulidsõ pääle tulli ja tuust sündü pea sõda. Aga mea edesi sai?

Võisõ olla, et kiä ka irvit’ ja ulli peräst saiba hüürläsepessä tsüsäs’, a no ei saa enämb taad nõiajahti pedämä. Film ja raamat «Tuulõst viidü» tulõ ära keeldä… Kas nuist targutõjõist mõni om raamadu kõrraligult läbi lugõnu vai kinun maisikrõbinõid jahvatõn aigu saanu tuud kah kaia, mea ekraani pääl sünnüs?

Om meelen, et aastõid tagasi võeti üles jutt, et Pikksuka Pipi esä ammat tulõ raamadust maha tõmmada. Võisõ arvada, et kavvõmbadõ ei saa enämb mõtlõmada juttõga minnä, a no om jäätis kah nii-üldä löögi alh. Kas mi Onu Eskimo pandas ka nüüd viil havvapõhjan keriguvandõ ala? Ja mea saa kõigist söögest, konh nime man määnestki rahvust vai riiki om nimetet?

Ei salga, et tulõ miilde Venne aig, ku järjest suurõmba huu ja kõvõmba häälega kõnõlama nakati, et varsti omma kõiki liiduvabariike inemise üts nõukogude rahvas ja kiil kah muiduki teedäki, määne. Latsiaian nakati kah jo venne kiilt oppama ja mõni tohtri oll’ nii riigitruu, et kõnõli last uutvalõ naasõlõgi, et hää, ku taa tuud kiilt, mea üle suurõ riigi ja varsti üle ilma võimu saa, umatte veidü kõnõlas, latsõl om peräst keremb… Kahju külh, aga ma es mõtlõ taad põra nall’a peräst esi vällä.

A mis sis saa, ku üttegi rahvust enämb jutus võtta ei tohe? Ja muiduki tulõ sis tuu keelevärgiga kah jama. Selle et ku rahvus om häbüasi, peas mi sis kõik inglist tarvitama ei naka…

Ei tiiäki, kas mulk vai setu võit viil üldä vai om tuu kah solvamine? Ma tahtunu külh õks võrukõsõs jäijä!

Nõlvaku Kaie

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit