• OÜ Põlva Agro (1067 piimälehmä + pia sama pall’o nuurkarja) juht Alepi Piitre:

Kassu om egäst ettevõtmisõst, mis and teedä, mändsen saisun mi põllumajandus om.

Valitsus ei kullõ jo sukugi, midä tuu kotsilõ kõnõldas. Sitan saisun om Eesti põllumajandus innegi olnu, a nii kehvä suhtumist olõ-i ma viil kunagi tundnu, nigu parhilla om.

Ma olnu esi hää meelega kah Tuumpääl miilt avaldaman, a arvati, et ettevõtminõ piät olõma lihtsä ja selge, ei või palaganis minnä.
Meeleavaldusõ mõtõ om tuu, et liinainemise saasi arru, ku hull piimätuutjidõ sais periselt om.

Põllumiis om umalt loomult optimist, a egä päiv tiksus nii suur kahjum, et tuud taha-i vällägi üteldä.

Põlva Agro ei olõ piimäkarja vähendänü ja punnimi iks vasta viimädse veretsilgani. Nikani ku võla üle pää kokko löövä.

• OÜ Krootuse Agro (450 piimälehmä + 450 nuurt eläjät) juht Tammõoro Ülo:

Lugõ egä helü, mis ütles, kuis asi periselt om. Esiküsümüs, kas tuu helü pääle riigi käest ka määnegi positiivne otsus tulõ.

Ministriherr Kruuse om kõik vällä ütelnü, mis täl üteldä om olnu. Seo ministri käest ei olõ midägi luuta ja rahha riigil kah ei olõ.

Mis mullõ kõgõ inämb murõt tege: põllumiihi vaihõlõ tahetas kiilu lüvvä, et mi seltskunda lahki aia – sis om lihtsämb meist jako saia.
Järgmidsel aastal mass riik kooni 100 lehmä pidäjäle kats kõrda inämb toetust, kooni 400 lehmä pidäjä saava kah tukõ, a tõsõ ei saa midägi.

No mi ei olõ karja vähendänü, kaemi, mis saa aasta lõpun, ku piät är masma võla, mis väetüse ja söödä ostmisõs om võetu. Hädä om tuuga kah, et vili om kehv ja hind om matal. A piät toimõ tulõma.

• Nopri talo (190 piimälehmä + 430 nuurt eläjät) peremiis Niilo Tiit:

Ku Eesti riik tennü niimuudu, et masnu tõisi riikega võrdväärselt toetuisi vai sis ülepää es mastu Euruupa Liidun põllumajandustoetuisi, sis es olnu hätä.

No parhilla omma Eesti talomehe jäetü närotsõhe olokõrda. A ku mi riik ei piä maamajandusõ eloh hoitmist tähtsäs, no sis tä tegegi nii, nigu tege.

Meil olõ-i inämb kellegi muu pääle luuta ku ostja pääle. A poodin om piimä hind nii matal, et tuust piimätuutjalõ umma portsu ei jakku.
Ku tuu pääle tähelepandmist juhti, sis tuu tsipakõsõ vast iks avitas.

Olõ optimist ja olõ-i umma karja vähendänü, või üteldä, et olõ «külmutanu». Looda, et edespite lätt iks parõmbas ja saa piimätuutmist edesi arõnda.

Küsse Harju Ülle

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit