Keväjä suurõ viiga nakkasõ jõki pääle kanuusõitja tulõma, huuao algusõs pidävä matkakõrraldaja mahlakuu keskpaika. Kuigi timahava oll’ mikandi jõki suurvesi küländ varra ja külmäl aol suurõmbas suurõviisõidus es lää, tõi Sulbi külä Roosu talu kanuumatku kõrraldaja Rosenbergi Ragnar nätäl inne munapühhi kanuu talvõkortinast vällä.

«Hariligult väega pall’o kanuusid suurvii aigu vällä ei lasõ, selle et vesi om sis väega ohtlik,» selet’ Rosenbergi Ragnar, kiä kõrraldas matku Pühäjõõ pääl.
Parhilla valmistasõ suurõmba kanuuhuvilidsõ Võhandu maratonis, miä timahava peetäs tulõva puulpäävä, 22. mahlakuu pääväl. Maratoni aigu om ka matkakõrraldajil inämb tegemist, sis tahetas maratoni jaos kanuusid lainuta.

A lihtsämbä sõiduhuvilidsõ sõitva kanuudõga nädälivaihtusõl, mõnõ suurõmba grupi ja koolilatsi grupi omma ka nädäli seen.

«Koolilatsi grupiga piät inemiisi arvu perrä olõma saatja üten, hariligult oppaja, ja koolilatsi grupiga käü ma esi kah üten, et kaia, et kõik olõs kõrran,» kõnõl’ Rosenbergi Ragnar.

Kanuuga sõitminõ olõ-i väega rassõ. «Edimäne 500 miitret om keerulinõ, a taa om siski võimalik väega lihtsäle är oppi. Siiämaani om noid, kiä ei olõ toimõ saanu, olnu väega veidü,» ütel’ Rosenberg.

Tuud, et sõitminõ om küländ kerge är oppi, kinnüt’ ka Hainsoo Kristo, kiä kõrraldas kanuumatku Mõnistõ kandin Saru külän Mäekalda talon. Tä ütel’, et algaja sõitva küll inämb vasta jõõpervi, a midägi keerulist sõitmisõ man ei olõ. Mõnikõrd om tä algajilõ esiki vigurit tennü.

«Ku miis istus takan ja naanõ iin, olõ ütelnü, et edimäne juht ja taguminõ and huugu, kuigi periselt om vastapite. Sis võiva sõitja peris tüllü minnä,» selet’ Hainsoo Kristo.

Inemise läävä kanuuga sõitma päämidselt tuuperäst, et puhada ja luudust kaia. «Ütteviisi om taa puhkus, a säälsaman ka parasjago rassõ, et saat adrenaliini kah kätte,» selet’ Rosenbergi Ragnar.

Hainsoo Kristo ütel’, et timä om kõrraldanu kanuumatku ka üüse. Tuu om hoobis tõistmuudu, sõidõtas aigupite ja kõik grupp kuun, luudusõ helü omma häste kuulda.
«Mõnikõrd lüü kobras kanuu kõrval hannaga vasta vett, mõnikõrd tege lehm jõõ perve pääl uutmalda hellü,» kitt’ Kristo üüsest kanuusõitu.

Varrampa sõitjit inämb

Hainsoo Kristo täämbädsel pääväl inämb väega pall’o kanuumatku ei kõrralda. Muid töid om inämb ja ega taa matkakõrraldaminõ väega suurt tullu kah ei tuu.

«10 aasta iist oll’ suurõmb huvi seo as’a vasta, nüüt võta õnnõ suurõmbit gruppõ,» selet’ tä. Osa huviliidsi saat Kristo tõisi kõrraldajidõ mano.

Rosenbergi Ragnar tulõt’ miilde, kuis tä üte kõrra sõitjidõ peräst väega murrõn oll’.

«Oll’ väikumb seltskund, neli-viis paati. Kõik tõõsõ olli peräl, oodimi tunn aigu, perämäidsi ei tulõ! Viiekilomeetrine sõit, no kos? Otsi, ei lövvä. Sis panni esi kanuu jõkkõ, sõitsõ perrä ja puul kilomiitret inne lõppu jõudsõ näile perrä.

A näil oll’ pildimassin üten, aigu oll’. Egä kaldõ pääl peivä kinni, kaiva luudust ja teivä tõõnõtõsõst pilti,» kõnõl’ Rosenbergi Ragnar.

Inne sõitma minekit tegevä matkajuhis opnu kanuumatku kõrraldaja kõigilõ ohutusoppusõ.

Ja pästevest piät kõigil sõitjil sälän olõma.

Jan Rahman


Rosenbergi Ragnar näütäs, kuis kanuuga ilostõ Sulbi jalakäüjide silla alt läbi sõita. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit