17. süküskuul kell 13 tulõ Võrol Kreutzwaldi muusõumin Kangro Bernardi päiv. Näüdätäs vahtsõt koko Kangro luulõtuisiga, loetas ette Kangro seeni avaldamada luulõt ja andas kätte timahavanõ Kangro kirändüspreemiä.

Päävä päämidse ettekandõ kõnõlõsõ Kangro Bernardi luulõpalangu alostusõst ja otsast. Tuust arotasõ vahtsõ luulõkogo «Põues on palanguid, põskedel õhtuse paitus» kokkosäädjä Kepi Õnne ja Hollo Maarja. Tego om Võromaalt Oe küläst peri Bernard Kangro (1910–1994) vahtsõ luulõtuisi kogoga, kohe omma valitu kirändüsklassiku kõgõ edimädse ja kõgõ perämädse luulõtusõ, miä olõ-i varrampa laembat trüküvalgust nännü. Kogomik näütäs üte koolipoisi kujonõmist kirändüse suurmeistres, niisamatõ om illos lukõ üte anniga poeedi armastusõ-küdsämise luku.

Valikkogo tõnõ jago tuu lugõja kätte Kangro perämädses jäänü käsikirä «Oktoobri sonetid. Biograafiline tsükkel luuleproosat», miä sai valmis 1993. aasta rehekuun, ku vanameistre oll’ joba haigõmajan. «Oktoobri sonetid» om üteliidsi kiränigu tagasijõudminõ umma kodokanti: luulõtuisi poeetilist aigruumi märkvä mitmõ kotussõnime nigu Oe külä, Lõõdla järv, Kreutzwaldi avvosammas Võrol, Tamula järv, Haani mäe jt.

Päävä kõrraldasõ Võro instituut, Kreutzwaldi muusõum ja Võromaa arõnduskeskus. Raamadu and’ vällä Võro instituut, taad tugõsi Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Võromaa kirändüsklassigu Kangro Bernardi sündümisest saa 18. süküskuu pääväl 110 aastakka.

UL


Projektijuht Allasõ Tiia Kangro armatusluulõ-raamatuga timahavva põimukuu lõpun Oe külän Kangro Bernardi mälehtüskivi man. Lendsaarõ Külli pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit