Säinasti Ene:

Uskmada pall’o häid juttõ. Olõ jo mitmõl aastal hinnanu, a nii pall’o kõgõ korgõmbit hindit olõ-i jutu mu käest saanu. Inämbüs olli väega laheda vai lobõda lugõmisõ.

Mõni jutt oll’ õkva nii põnnõv, et oodi, kuis tuu lõpõs. Säändsit juttõ, koh sissejuhatus om pikemb ku lugu esi, oll’ seokõrd õnnõ mõni.

Juttõ oll’ nii perüs vanast aost ku õkva täämbädsest pääväst. Et olõ esi oppaja, lätsi mullõ süämehe jutu kooliaost ja oppajist.

Väega hää oll’ lukõ ka egäpääväelo tegemiisi nii varatsõmbast ku viimädse otsa Vinne aost. Tuu kõik jääs mi latsõlatsilõ perändüses.

Rahmani Hebo:

Olli jutuvõistlusõ hindamiskogon timahavva edimäst kõrda ja tulõ üldä, et kerge taa tüü es olõ. Jutuvõistlusõ þanr om koskil sääl lühkü jutu, eloluu ja rahvajutu vaihõpääl ja tuuperäst oll’ vaia vällä märki määnegi sääne tunnus, miä näide kõigi hindamisõs passis.

Mu käest saiva korgõmbit punktõ luu, kon oll’ seen määnegi krutski vai miä olliva väega ausa – kas siis üllätivä vai pututiva.

Kõgõ inämb kirotõdi vanast aost, noidõ seen jäivä vahtsõmba ao luu parõmbalõ silmä. Esieränis äge oll’ muidoki, ku oll’ luun mõistõtu vanna ja parhillast aigu kokko köütä ja mitte niimuudu, et innemb oll’ hää ja nüüd halv vai sõs vastapite, a hoobis nii, et mõlõmba ao hää ja mitte nii hää as’a jutust vällä tulliva.

Nall’akal moel oll’ seokõrd ka esieränis pall’o juttõ hiirist ja noidõ püüdmisest. Suur teno kõigilõ kirotajilõ! Nüüd om pää pikas aos täüs mõttit ja lugusit, mille üle märki.

Kahro Marek:

Seo oll’ mul nelläs kõrd hindid anda. Paistus, et egä aasta om jutuvõistlusõl määnegi teema, mis inemiisi inämb kirutama härgütäs. Üts aasta oll’ pall’u juttõ mar’an- ja seenenkäümisest, tõnõkõrd jälki saadõti küländ hulga kos’a- ja pulmajuttõ. Timahavva kirutõdi väega pall’u mitmõsugutsist eläjist: päätegeläses olliva pini, kassi, hussi, hüürläse, mõtstsia, rebäse, kikka, hiire ja kiä kõik viil.

Jutuvõistlusõ kõrdaminekile avit’ üten ka suur rehekuu torm. Paar jutusaatjat nimmassi, et näil tull’ määnegi lugu miilde pääle tormi, ku tull’ tükk aigu pümmen istu. Vahepääl om peris hää, ku elektri är lätt – sis om aigu ummi mõttid mõtõlda ja märgütä, mis kunagi tettü ja nättü.

Kabuna Kaile:

Timahavatsist juttõst jäivä miilde oppaja, kana ja hiire. Ku perrä mõtõlda, sis eesti miihi aoluulinõ portree sai kah värve mano: ku häste vai ka halvastõ nä umma esärolli täütvä, millest täpsembält iks poodi takan kõnõlasõ, mis nä ummi kässiga tetä mõistva, kuis tehnikaga läbi saava ja näütüses oppajarolli täütvä – ka edimädse oppaja juttõ hulgan oll’ õigõ mitu kildakõist miisoppajast.

Mõnõl juhul imehti, et luus om saanu tuu, midä ma esi ilmangi ei olõs meelen kandnu ega mõistnu luus kirota. Mis esihindäst näütäs jäl, et lõputut ütsmiilt ei saaki elon luuta, ja tuud tulõ rahuligult võtta.

Kõgõ suurõmb aituma noilõ, kiä sutsõ üteliidsi tetä kattõ: aia naarma ja lämmistä süänd.

Kalla Urmas:

Jutu olli nii mitmõsugumadsõ keele ja stiiliga, et tuu perrä või võro kiilt pitä väega eläväs ja edeneväs. Toda rassõmb oll’ hindaminõ.

Oll’ lühkeisi juttõ väiksist johtumiisist, miä olli edesi antu kistumalda hää jutuanniga. Oll’ pikki juttõ, täüs häid ütlemiisi ja virgutavit mõttit. Oll’ häste kirja pantuid mälehtüisi ja ilosit oppusõsõnno.

Konnula Margus (Contra):

Oll’ pall’u juttõ vanembast aost, nii et arvada rohkemb vanemba inemise kirotiva. Põnnev, et viil nii pall’u juttõ kirutamada ja Umma Lehte saatmada oll’. A ma pelgä, et tulõvas aastagas jakkus kah iks. Ei tiiä, kuis tuu võimalik om, et kõik kirändüs olessi nigu är kirutõt, a iks kiäki mõtles midägi vahtset vällä.

Ma edimält mõtli, et jo ma pane kõge rohkemb punkte sääl, kon kõge rohkemb nall’a saa, a nüüd kae, et «Kirvõkuningu aasta» om innembä veidükese kurb, a määneki vägi om sääl takan, et kuimuudu üts sääne tsill’ukene juhtumine või saia aoarvamise piiris. Veidükese tuu muudu kah, miä ollõv 2019 aastaga iist juhtunu.

Tõnõ mu lemmik, «Nõiatütre needüs», om no kül sääne ull’ jutt, midä egä päiv ette ei tulõ, a nal’akas oll’ luke ja oppusõsõnnu oll’ esiki mitu seen. A nuu piät egäüts esi hindäle vällä otsma.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit