Timahavadsõ Uma Lehe jutuvõistlusõ võidujutu autori Kõo Leo takan käkvä hinnäst Setomaal Luhamaal Hindsa külän elävä Kuldmäe Leo ja Ojametsa Airi. Tüüelon pall’odõ nal’aliidsi inemiisi ja juhtumiisiga kokko puttunu Leo om jutustaja ja pall’o lugõnu Airi mõist jutu selgele ja hää stiiliga kirja panda. Niimuudu sündü ka võidujutt «Koh nukah?», midä saa lukõ seo lehe perämädse küle päält.
Leo om tüütänü säändsin paigun, kon omma olnu suurõlt jaolt mehe. Noidõ miihi siän om iks olnu ka lõvvapoolikit. Nii om täl umast tüüaost hulga nal’aliidsi mälehtüisi ja tedä hinnästki om parra nal’asoonõga õnnistõt.
Päämidselt om Leo pidänü Võro liina esi asotuisin autojuhiammõtit. Päält kooperatiivi ja KEKi om tä tüütänü elektrivõrgun, sidevõrgun ja viivõrgun. Ütel aol olli timä käen kõik tähtsä Võro liina elo jaos tarvilidsõ tiidmise ja võtmõ. «Kunagi sünnüpääväl sai üteldüs, et ma lasõ ülepää Võro liina pümmes! Mul olli alajaama võtmõ, alajaamast saanu trahvo vällä võtta. Viitorni võti oll’ kah, olõs saanu vii är kihvtitä. Sideh olõs saanu generaatori saisma panda ja nii olnugi kõik liin pümme,» tulõtas Leo ütte umaaigsõt praalmist miilde.
Kats päivä pääle tuud sünnüpäivä sai Leo ülemb telefonikõnnõ. «Helistedi, et kellä neläs piät autojuht julgõolõgi kabinetti jutulõ tulõma. Ma lätsi autoga, et sis ei saa nä minno kõrraga kinni panda. Sääl küsti kur’alt, kavva taa ähvärdämine käü. Minno lubati kinni panda, ku viil säändsit juttõ aja,» seletäs Leo, kuis tuukõrdnõ nal’ategemine lõppi.
«Naid juttõ om Leol kistumalda. Ummi juttõga tä mu är tekk’,» seletäs Airi. A kuimuudu sündü jutukirotaja Kõo Leo? «Oll’ hallõ, et tä õnnõ mullõ noid juttõ kõnõlõs. Mullõ väega miildüse Uma Lehe jutunuka ja sis kai, et saada mõnõ jutu võistlusõlõ kah,» seletäs Airi.
Airi om peri Vahtsõliinast, a tull’ Luhamaalõ raamadukokko tüüle. Pääle Airi tüületulõkit naas’ Leo hoolõga raamadukogon käümä ja nii tuu tutvus edesi läts’.
Päält latsi sündümist naas’ Airi Misson hoolõkoton tüül käümä. Latsiaid oll’ hoolõkodoga saman majan, nii oll’ sääl hää kävvü. Ildampa om Airi pidänü Luhamaa kordonin koka ammõtit ja parhilla om tä tõlkja ja keeleoppaja. Vinne keele eriklassist saadu mõistminõ avitas täl täämbädsel aol üle arvuti vinläisile ja ukrainlaisilõ eesti kiilt opada.
«Koolial mullõ kirändit kirota es miildü, a ma olõ pall’o lugõnu, vast om midägi külge kah jäänü,» kõnõlõs Airi umast kirotajasoolikust. Katõ aasta iist saatsõ Airi Uma Lehe jutuvõistlusõlõ Kõo Leo jutu «Madalahe matõt kikas», miä sai hindamiskogo käest nii korgõ punkti, et tunnistõdi võistlusõ 3. kotussõ väärilidses. A timahavanõ jutt «Koh nukah?» om jutuvõistlusõ üts katõst võiduluust.
Leo ja Airi kitvä, et täämbädsel pääväl käü Luhamaal kõva seldsielo. «Leima Aarne om kõva iistvõtja, meil om vahtsõnõ külätarõ ja teküs küläselts,» kõnõlõs Airi. Küläselts tege talgopäivi, kõrraldas matku, minevä aasta vaheti kohaliku mehe umal jõul kerko vuudrõlavva vällä. Luhamaa külä sai tuuperäst aasta iist Võro maakunna aasta küläs ja oll’ üle Eesti aasta külä kandidaat.
Rahmani Jan
Kõo Leo nime taadõ käkvä hinnäst Ojametsa Airi ja Kuldmäe Leo. Rahmani Jani pilt