Nüüd sõs om olõman Setomaa vald. Egäl tõtõdsõl Võromaa mihel vai naasõl om seost õnnõ hüä miil. Kõik setokõisi nulga, midä sai, omma nüüd valitsõmisõ mõttõn ütenkuun. Taa pand muidoki märkmä, net kona tulõ tuu aig, ku mi Võromaa olõs tävvega üten piirin, olga taa nimes sõs vai Võro vald. A tuu tuus, õks mi või üldä nailõ üle Piusa: vele, teil om nüüd häste (höste)!

Mi, võrokõsõ, olõmõ kimmä ka seon, et Tardo rahu piir om õiguslisõlt iks piir, a viil inämp om meile selge: Setomaa nulga omma põlitsõ seto rahva uma ja Vinnemaal olõ õs määnestki õigust näid är võtta ja Tal’na valitsusõl olõ ei õigust näid är anda ni koheki ala kirota.
Üts asi om viil. Olõs aig Setomaa piir vasta Võromaad sinnä kotusõlõ panda, kon seo aoluun om olnu. Seo om mi maailmanukan kavvõlt kõge vanõmb piir, taa om paiga pääl püsünü sato aastit.

Kerge om kah seot piiri üles löüdä. Üle poolõ tast juusk mõnda jõkõ, ujja vai urra pite, kon vesi kah juusk.

Seo man tulõ meelen pitä, net seo piir om külh olnu võõrile valutajile juun vainlasõ vasta, a mi umilõ rahvilõ olõ ei seo olnu sääne. Seo om enne kõik aig olnu jutt piirimiihhi vaihõl. Teedä om, et näütüses sõs, ku kerigukallõndri näütsi aastit 1400–1500, oll’ egäl piiriveere võrokõsõl sõbramiis Setomaal ja vastapite, egäl setokõsõl piiri lähkül oll’ sõbramiis Võro poolõ pääl. Sõs oll’ mõlõmbal võimul säädüs, et vahtsõl paikaasunul oll’ kolm aastakka massust prii. Niidä sis vaihtiva sõbra hindä elotuisi egä kolmõ aastaga takast ja nii sõs massaki es maamassu ilmangi. Kuvõrd sammamuudu om olnu ka mitunt muud sorti tegemise üle piiri ja piiri veeren. Mõlõmba poolõ võimu pedi nätä inämp perrä kaema, es olõ vast nõnna kerge kiildä ni käske.

Võro poolõ pääl, a vet Setomaalt olõ es kavvõdan vana hüä Lindora laat. Sääl laadu pääl kävevä ja aiva kaupa võrokõsõ ni sammamuudu seto. Tiiämi – väega tähtsä oll’ Lindora laadun müvvä ja osta lambit. Lindora laat oll’ sõs mõlõmba rahva ütine.

Hoobis tõnõ asi, a tsipa sammamuudu oll’ pühä kotus, Pääväpüürdmise mägi. Seo mägi oll’ Piusa veeren Võro poolõ pääl, a oll’ mõlõmba rahva pühä kotus. Viimätse saa aasta aol käve külh inämb setosid sääl ku võrokõisi. Võrokõisilõ oll’ seo nimi ja pühäkotusõ auv küländ lagjalõ teedä.

Kotus esi oll’ üts ilosampi kõgõ piiri pääle. Sükäv jõõorg vuulsa jõõ pääl. Setopoolinõ perv pistü äkiline, liivakivimüür. Mäe hari oll’ kitsukõnõ ja teedä miihhi pühä kotus, allpuul jõõlõ lähkümpän oll’ naisi kotus kah.

Sammamuudu õkvalt piiri pääl oll’ Miikse pühä läte. Seo oll’ külh seto naisilõ väega tähtsä. Ku pall’o tast tiidse võrokõsõ, olõ ei selge. Piiri pääl, uja veeren oll’ viil ildaaigu viis vai kuus seto sanna, neo olli kah üümajas lätte mano kokkotulnulõ rahvalõ.

Om sõs arvu saia, net ei setokõisilõ, ei võro rahvalõ es olõ seo piir sääne, net seo takan olli vaimlasõ – vastapite, sääl elli piirimihe, tõnõ rahvas, tõnõ miil, a siski peris uma. Kõgõpäält olõ es määnestki hätä tõsõpoolõ jutust arvu saia, kiil oll’gi küländ üttemuudu.

Seo omgi üts andsak asi. Mi rahva mõtlõsõ küländ esimuudu, seto saa maailmast tõistmuudu arvu ku võrokõnõ. Seoperäst omgi meil kats kiilt. Egäl keelel om timä vaim kah esi-hindä-ette. Tal’na uurja võiva sääl targuta, net seto kiil ja võro kiil om üts, vai viil halvõmb, et seto kiil olõs nigu «Võru murde Setu murrak». Nimä tioretisiirvä, a vet as’ast saa ei nä joht arvu. Näütüses säänest muudu laulmist, nigu seto laul, olõ ei meil võrokõisil ilman olnu, seo om meil väega tõistmuudu. Laul ja kargus.

Seto keelen olõmi mi, võrokõsõ, mõtsigu, ja ku lukõ Jaigi Juhani juttõ, sõs omgi seo asi peris mi rahvalõ, olõmõ õks üte mõtsigu külh.

Kaemi nüüd ütenkuun ja nõvvami: vana, Võro-Seto piir tulõ vahtsõst ammõtligus tetä. Ja setokõsõ võiva olla kimmä – mi unõhta ei är ja looda üten näidega, net tulõ aig, ku Setomaa külen tagasi omma nii Saurava, Irboska ku Seeridsä nulk.


 
 
Elleri Kalle,
vana võrokõnõ
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Helüaida ja Uma Lehe märgotuisi sari.
Seo om kuvvõs märgotus,
miä sünnüs veebilehe helüait.ee
ja Uma Lehe kuuntüün.
Taadsamma märgotust saat kullõlda
autori esitüsen Helüaida lehe pääl.

 


Kahkva, Niitsiku ja Tegova Setomaa vallan omma Vana Võromaa. Aloskaart: maa-ammõt, pääle tsehkend’ Saarõ Evar


Kolodovitsa külä om Vana Võromaa ja Piiroja om piiris. Aloskaart: maa-ammõt, pääle tsehkend’ Saarõ Evar


Puul Miikse küllä Setomaa vallan (ojast) om Vana Võromaa. Aloskaart: maa-ammõt, pääle tsehkend’ Saarõ Evar


Väiko-Tiilige, Saagrimäe ja Savimäe Rõugõ vallan omma Setomaa. Aloskaart: maa-ammõt, pääle tsehkend’ Saarõ Evar.

SELETÜS: verrev – Setomaa jago Võro vai Rõugõ vallan; sinine – Vana Võromaa jago Setomaa vallan.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit